Minevä nätäl oll’ neläkümnes päiv üte mu pikäaolidsõ hää sõbra Kerdi Johannese siistilmast ärolõkist. Henge ärsaatmisõ man Tal’nan kaitsõväe kalmistul Johannese umatsidõ ja sõpruga kõnõldõn sai viil kõrd arvo, määne tuli oll’ tuu mehe seen, kes jõudsõ nii meeletült pall’o. Tõnõ inemine tege sama pall’o kümne maapäälidse eloga kokko.

Meile kõigilõ andas üts ja sama – 86 400 sekundit üüpäävän. Küsümüs om tollõn, midä mi tuu ao joosul tetä jõvvami.

Kujotagõ ette säänest asja: egä päiv kandas ti pangakonto pääle 86 400 eurot. Kandas täämbä, kandas hummõn, kandas aasta peräst. Kandas kümne aasta peräst. Määne unik toda papõrd kokko tulõ? Ja kas mi olõmi tuu paprõunigu all õnnõligu?

A ku mõtõlda, et egä päiv kandas periselt mi kõigi kontolõ 86 400 sekundit. Kandas täämbä, tulõvikun, kandas nii kavva, ku mi siin ilman ringi liigumi. Kuis mi toda pruugimi? Kuis mi taaga mõistami olla ja ümbre kävvü?

Johannese elo näüdäs’, et ku elät tävveligult ja kogo armastusõga riigile, midä sa üles ehität, sis ei olõ sul aigu kaia tollõ pääle, määne om su hindä olõk, ku pall’o om su seen pinget ja stressi. Midä valusamba tulõga palat, toda rohkõmb om su ümbre noid tegeläisi, kes tahtva pangiga sinnä tullõ vett visada, veidükese kistuta.

Tuu pinge jääs tahtmada su hindä sisse. Ma olõ mitmõ sändse valgõ tulõga palanu sõbra pääle peris tihti mõtõlnu ja arvo saanu, et säändse inemise kistussõgi kipõlt ja äkki. A tuu ei tähendä, et nä mi elust lännü ommava.

Tuu tuli, midä nä omma mi ello toonu ja palama pandnu, palas viil pall’o aastit mi hingen, mi seen. Täpsele nii kavva, kooni ka mi tast ilmast läämi. Sis saami pilvepiiri pääl kokko, arutami ja tulõtami miilde kõkkõ toda, mis tan tettüs sai. Et või-olla kunagi tagasi tullõn sama huuga edesi tetä.

Pindmaa Aigar

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.