Egäsugutsit imelikkõ kirju tulõ e-posti pääle. Küländ sakõstõ pakutas määnestki suurt perändüst. Niimuudu proovitas kiräsaaja andmit kätte saia ja magusa jutuga rahha vällä pettä.

Õga mi jo kiäki rämpso ei kannata, a mõnikõrd või säält seest midägi põnõvat vai nal’akat löüdä. Nii ka e-prügü seest. Minevä nätäl saadõti Umalõ Lehele üts vinnekeeline kiri. Tuu om sääne:

Tere. Kirota teile vinne keeli, selle et eesti õga võro kiilt mõista-i. Asi tollõn, et väikun Sõmmõrpalo külän eläse võro kirgiisi. Ja nä pelgäse, et näid uut iin sama saatus mis Tšernovski oblasti kirgiise. Ildaaigu lõpõt’ ilmumisõ kirgiisikeeline aoleht Сымерпалу Кыргыздары. No plaanitas eestikeelitses ümbre kujonda näide ansambli Kirgiisikesed. Ukrainan naas’ asi niisama pääle, no om teedä, et koolin lõpõtõdas sääl latsilõ kirgiisi keele oppus. Või olla, et kirgiisi kiilt Ukrainan inämb ei pästä, a Eestin om viil võimalus. Eestin eläse suurõmba kirgiise rühmä Sõmmõrpalon (Võromaa) ja Teilman (Jõgõvamaa). Viimäte nimmat om piaaigu tävveniste kirgiisi külä.

Ma ei tiiä, midä taa kiri tähendäs. Om taa osa kinkagi propagandast vai niisama ull’ jutt, umbõs nigu vanast olli sainakirä «Haiguste ravi…». A umin detailõn om taa jutt mu meelest peris nal’alinõ. Ja näütäs väega selgele är, ku pall’o tõtõjuttu õgasugumaidsist võõrist rämpskirjust löüdä võit.

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja