Taad nimme kand täämbädsen Eestin 70 inemist. Tegüsi taa päämidselt nellän kotussõn.
Joba 1809. aastagal pand’ Kanepi opõtaja Roth nime Hoop Jõksi mõisa Palava Hansi Piitre perrele. Üts poig Jaan oll’ tuudaigu umaette Hirsnikko-Kubja ehk Kubija talun, a nimi jäi püsümä iks Palaval, tuun paigan, midä 20. aastasaal tunnõti ku Väiku-Palava talu. Ka Saalussõ mehe Hoobi Elmari esä oll’ peri Jõksist.
Vahtsõliina mõisan 1820. aastagal pand’ opõtaja Masing priinime Hoop Sveeda külä Kundsa (Kontsa) talun. Tuu saiva Kundsa Kersna kolm poiga, kinkast sõski õnnõ noorõmbal, Jakapil oll’ tuudaigu latsi, küländ suur pereh.
Mõlõmban paigan om nime alussõs tavalinõ sõna huup : hoobi, midä tuudaigu mõistõti mitman tähendüsen. Pääle ’löögi’ tähend sõna ka ’huug, puhahus, valõng’ nigu huup vihma. Üteldäs jo nüüdki, ku asi tsärres lätt: «Olõ ei inämb huul ja hoobil vahet!» Lisas tähend’ seo sõna Põh’a-Eestin ’kõrd, vuur’, sääl võidi tüü kokku leppi hoopkaupa ’tükitüü’ ja Saarõmaal panti ka priinimi Oopkaup.
1835. aastagal panti Harjumaal Hõreda mõisan kah priinimi Hoop, a sääl oll’ keeletaust esimuudu. Pussi Fred om vällä uurnu, et nimmi pandmisõga tegel’ Valtu, Hõreda ja mitmidõ tõisi mõisidõ inglannast provva Justine Rigby. Noidõn mõisin panti hulga selgele inglüskeelidsit nimmi, näütüses Karpenter, Taylor, Littel, Old jpt. Tuu perrä om ka seo nime alussõs inglüse sõna hoop [huup], miä tähend tuudaigu päämidselt anuma vai vankretsõõri vitsa (trehvi).
Viil üts kotus om Saarõmaal Kihelkonna Atla mõisan, kon mõisakirän panti külh Ups Upsi talu perrä, a kerikligult Hoop. Vahel kirotõdi keriguraamatulõ Hoop (Ups). Upsi talunimi om vana (1645 Vpstand Maz). Katõnimelisüs pand märkmä, et vast om näil nimmil tähendüsline köüdüs, kae alambsaksa up ’üles’ ja saksa Hub ’nõstõ’ sõnast heben ’nõstma’, a kimmäle midägi üldä saa ei.
Nimmi eestistämisel võeti üts kõrd vana nime Jabur asõmalõ Hoop Koorastõ vallan. Saarõmaal Lümanda vallan jäl vahetõdi priinimi Hoop vällä, asõmalõ võeti Uusviit.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
