Seod nimme kand Eestin 87 inemist. Näil kõikil või olla (hindä vai abieluga nimeandja) ütine edevanõmb Eevert, a kimmäs tuu kah olõ ei, selle et Meck om ka saksa perekunnanimi. Nime eesti talupoigõlõ pandmisõ kotussit om kolm.

Arula mõisan Otõmpää kihlkunnan panti koolnu Äpsi Juhani vaesõstlatsõst pojalõ, tõistõ tallu kar’ussõs antu Eevertilõ 1826. aastaga hingelugõmisõ protokolli priinimi Merk. Olõ-i teedä, kas taheti iks r-iga nimme panda, selle et Otõmpää personaalraamadun om tä katõ nimega: Mek (Mik). Ka järgmädsen hingelugõmisõn 1834 lätt käüki nimekuju Ewert Meck, timä latsõ Aabram ja häste suurõ perrega Pritso kandva priinimme Mek vai Mekk.

Vana-Antsla mõisan panti Arukülä üten talun sulatsõlõ Mikulõ priinimi Mek – kokko sai Mikk Mekk. Karula personaalraamadust om nätä, et tä kuuli 1850. aastagal ilma perrätulõjilda.

Saastna mõisan Läänemaal 1835. aastagal sai üts sulatsõpere, Frido ja timä naanõ Liso, kah priinime Mekk. Latsi näil es olõ, Liisul oll’ vannust joba 48, Vriidul 57, nii et arvada kuuli vällä ka tuu priinimi.

Meki priinimel om mitu võimalikku selletüst. Kõgõpääst või tuu olla Miku vai Mihkli perrä saad, nii nigu Läänemaa Saastna mõisa Vriidu Mekk oll’ Mihkli poig. Arula Meki suguvõsan sõski säändse nimega edevanõmbat nätä olõ ei.

Huvitav om ka tuu, et sakslasõ seletäse ummi perekunnanimmi Merk ja Mecke samma peritollu olõjas: edimäne võimalus om vana germaani inemisenime Markward(t) mugandus. Kas Arulan noorõlõ talusulatsõlõ nimme pandõn võidi meelen pitä kedägi inämb-vähämb keskaigsõ nimega edevanõmbat?

Muiduki om võimalus, et Arula nimi tulõgi sõnast mekk. Mekk, tõisi sõnnuga maik vai maits om huvitav sõna. Tegusõna mekmä om lainat alambsaksa keelest, kon tää om saman tähendüsen smeken, niisamatõ ka saksa keelen: schmecken. Mekk om sõs tett joba umakõrda tegusõnast nimisõnas.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.