Meil om iks kõik aig määnegi kultuur ollu. Päält sõta, ku inämbjagu kultuuri-inemiisi olli kas piiri takan vai viil hullõmban kotussõn, tulti õks puulpäävä õdakult kellegi poolõ kokku, maidsõti pudelist ja laulõti. Senis, ku sõna segi es lähä, võisõ viil võtta. Kuna latsõ olli kah kamban, sis mõni laul jäeti laulmada. Näütüses nigu «Säidse versta siinpuul Sakku». Kõik mõistsõva, aga es laulda.
Valitsus propagiirse ütist nõvvukogu kultuuri, et ega rahva käest midägi. Mii sis saie tuust nii arru, et laulami grusiinõ «Sulikod» ja armeenlaisi «Pääsulindu». Tuud perämäst lauli ma mõni aastak tagasi üte uma põlvkonna daami sünnüpäävä hummugult, et üles herätä vai nii. Daam tull’ vesitsiide silmiga vällä ja küsse, kost ma tuud laulu tiiä. Ma kehiti olgõ: mii põlvkond jo kõik tiise ja laulsõ, ega noid häid laulõ nii väega valida es olõki. Vahepääl läts’ vast mõni 50 aastakka müüdä, aga laul oll’ hingen alalõ.
Sis ma mäledä viil, et lätsimi Urvastõ koolimajja kullõma ansamblit Tbilisi. Laulu olli kõik gruusia keelen, aga mõni läts nii hinge, et ma pagõsi ussõst vällä nuka takka ja iki tsipakõsõ. Sis ruttu tagasi. Üts laul om eriliselt meelen: pikk illus miis laule hällilaulu. Ja sis, 40–50 aastat ildampa, laul’ tuusama miis (!) tuudsamma laulu. Ma es pea vasta ja lauli terve laulu gruusia keelen mehega üten. Es jää puult silpigi maha. Perän üts puultutva küsse, kon ma gruusia kiilt olõ opnu. Mis mul üteldä: latsõpõlvõn kuuli laulu ja jäti sõna miilde. Uskmalda, aga nii oll’.
Noist katõst näütest piasi selge olõma, et kultuuri sisen om hing, mia ei jää vanas ja esiki või-olla ei koolõ är. Ja nuu, kiä hinge aiusiid müüdä takan otsva, nuu tegevä tühjä tüüd ja raiskasõ ilmaaigu raha.
Niikaua, ku tetäs verepruuve, mõõdõtas vererõhku, uuritas aiulainiid jne, niikaua hingele pihta ei saa. Vaia olõsi hoopis tõist tüüpi aparaate ja mõtlõmist.
Tõnõ võimalus om tunnistada, et hing om üts illus ja vajalik asi, mia om kultuuriga tihksan seossõn, ja paremb om, ku noidõ kummagagi ei jukõrdada.
Viimätsel aol kerküs Eestin tahtmalda üles küsümüs: kas riik piat kaitsma ummi kodanikõ ihusiid vai om siski hingel ka määnegi õigus (ja kodakondsus).
Kiä vastas?
Pulga Jaan
Some less expensive options can also be found such as Club Monaco, French Connection, G2000, Giordano, United Colors of Benetton and the super cool i. Choose how many lines you want to bet. Because of this we urge players to look elsewhere when looking for an online casino norske casino 2021. But what if we told you there’s a way to make gambling even more fun and more lucrative?
