Puru Asta om Põlgastõ ja Erästvere kandin tunnõt kultuurikõrraldaja. Perämädse aastaga om Kanepi valla avvokodanik Asta pidänü pensionipõlvõ, a umast tüüaost Põlgastõ rahvamaja vidäjänä om täl hulga miilde tulõta, kõgõ inämb omma meelen suurõ pido. Pido omma saatnu Astat läbi elo, ka minevä kuu lõpun pidäsi tä üten kaasa Velloga tähtsät pito – kuldpulma.
Kultuurijuhis sai Puru Asta päält tuud, ku kolhoosiaig läbi sai. Inne oll’ tä Kalevi kolhoosin ammõdiühingu juht. Tuu tüü andsõ Astalõ üle Eesti hulga häid tutvuisi, midä perän kultuuritüün tihtsäle vaia tull’.
Kultuuritüüd opsõ Asta sis, ku ammõtilõ sai, Tal’nan rahvakultuurikeskusõn. «Edimält olli kuuaolidsõ kursusõ, edesi egä aasta tävvendüskursus,» seletäs tä. «Sääl opati meile, et kultuuritüütäjä piät tegema umma tüüd nii, et sais esi kardina takan. Ja mullõ miildü kardina takan saista.» Tuu tähendäs, et kuigi Asta om kõrraldanu hulga üritüisi tunnõtuisi ülesastjidõga, om tä esi iks rohkõmb varjo jäänü. Kõrraldamisõ tüüd om Asta tennü hengega: oll’ iks esi egäl üritüsel edimädsen kohal ja perämäne, kiä är läts’.
Kultuuritüü vidämine tähend’ ka tuud, et käügin tull’ hoita esitegevüsläisi tsõõrõ ja klubisid. Latsitsõõri, näütetsõõr, rahvatandsja, estraadi- ja laulutsõõr, pensionäre klubi – kõik pidivä uma ao, paiga ja tsill’ukõsõ eelarvõria löüdmä. Asta tiid, et inemiisi tulõ hoita, esieränis noid, kiä umast vabast aost tõisilõ meelerõõmu tegevä. Nii saiva täl traditsioonis esitegevüsläisi välläsõidu, kon tegijä saiva tunnustust ja lõõgastust.
A kõgõ tunnõtumb osa Asta tegemiisist omma iks olnu timä kõrraldõdu pido: disko nuurilõ ja tandsuõdagu suurilõ. Põlgastõ pido olli kuulsa ka kavvõmban ja pidoliidsigi tull’ kokko mitmõlt puult. Asta löüd, et maainemine taht lõõgastust ja vahepääl nätä ka mõnt kuulsambat artisti. Tuuperäst omma Põlgastõn pidol üles astnu tunnõdu laulja Nuude Matist Homenja Jürini. Ka diskori, kedä Asta umilõ pidodõlõ kutsõ, olli tunnõdu tegeläse.
Säändside pidodõ man tull’ mõnikõrd ette ka uutmalda olokõrdo, midä Asta är lahendama pidi. Ku mõni pidolinõ taplõma läts’, löüdse tä kõrraga abiliidsi ja lahut’ taplõja är. Kõgõ keerolidsõmb lugu oll’ sääne, et üts võõras nuurmiis oll’ diskolõ püssä üten võtnu. Muiduki tormas’ Asta tuud olokõrda kipõstõ lahendama. «Hoitsõ püssätorost kinni, lõpus sai püssä hindä kätte. Õnnõs midägi es juhtu,» tulõtas tä takastperrä ihokarvu püstü ajavat juhtumist miilde.
Inemiisiga läbisaaminõ om Asta esieräline annõ ja tuud pidä tä väega tähtsäs. «Iks om ka vainlaisi olnu, a ma esi arva, et sõpru om vast iks rohkõmb,» võtt Asta teema kokko.
Pido läbi elo
Pido omma Asta jaos jo latsõst pääle tähtsä olnu. Tä mäletäs, et timä latsõpõlvõkoton Kärgula külän Saali küünin peeti pidosiid, kon tandsus mängsevä paigapäälidse pillimehe ja kon ka peris latsõ kävevä, nii Astagi.
Tsipa vanõmbas saiõn jäi Kärgula pido väikus, sis naas’ tä käümä 10 verstä kavvõn kuulsan Hausi küünin. Ütel säändsel pidol tekk’ Asta elo ka saatusligu püürde. «Taa om mul saatusõ puult ette antu, abielo tull’ kah läbi kultuurisündmüse,» kõnõlõs Asta. «Päält pito tull’ üts Jawa-miis, ütel’, istu pääle, ma vii su kodo. Ütli: ku saaga sõidat, sis tulõ!» Tütärlats sai kuigi kiivri päähä ja värisi terve tii hirmust, a esi tä oll’ säändse tingimusõ vällä käünü. Tuust sõidust naas’ pääle tutvus naabrikülä mehe Velloga. Täämbädses omma Asta ja Vello abielon olnu 50 aastakka. Näil om kats poiga ja viis latsõlast.
Vello om olnu eloaig tehnikaga köüdet tüümiis: saekaatrin, ehitüse pääl, autojuht, kraanajuht. Pikä kuunelo võtmõs pidä Vello tuud, et piät olõma kannatust. Asta löüd, et nä mõlõmba omma säändse tsipa rahulikumba temperamendiga, tuu om avitanu. Ja Vello om Astat avitanu ka kultuuritüü man, iks egäl jaanipidol pandnu tulõ palama ja tuud kohendanu ja valvnu. Ka latsi hoitsõ Vello sis, ku Astal tüüpäiv üü pääle vinnü.
Minevä kuu lõpun peivä Asta ja Vello kuldpulma. Tuu pido kõrraldust võtsõ iist näide pojatütär, kiä om Võrol nuuritüütäjä. Või arvada, et Asta om uma kõrraldajageeni ka latsõlatsõlõ edesi perändänü.
Rahmani Jan
Puru Vellol ja Astal om sälä takan 50 aastakka ütist ello. «Kannatust piät olõma,» ütles Vello vällä üte pikä kuunelämise salahusõ. Rahmani Jani pilt
