Nimel Piho om täämbädsen Eestin 342 kandjat, Pihu – 197 kandjat. Priinimes pandmisõ kotussit om 17, noist säidse Võrumaal, viis Lõuna-Tartumaal ja üts Mulgimaal. Vana kiräviie riigli perrä tull’ kirota Pihho.
1809. aastagal Kanepi kihlkunnan panti Pihho Kaagrimõisa Roiu talun. Sõmmõrpalun Järvere mõisa Alakülä Piho talun pant Pihho om ainukõnõ selgele talunime perrä pandminõ. Põlvan sai priinime Pihho suguvõsa Mamastõ ja Himmastõ külän, kiä oll’ Mamastõ ütest Kurvitsõ talust peri.
Rõugõ kihlkunnan panti taad nimme nelläl kõrral. Pindi mõisa Pihho suguvõsast om peri Võro liina kuulsa tohtrõ Piho Rudolf. Hingelugõmisõ kuju nii Vahtsõn-Nursin ku Korgõpalun oll’ hoobis Pichu. Keriguopõtaja kirut viimätsit Pihhu. Viitinä mõisan oll’ opõtaja joba Pihhu är pandnu, ku mõisa hingelugõmisõn panti Mõõlu talu pererahvalõ andsakult saksa muudu kirotõt nimi Möhl. Tuu sõski käüki es jää, ülejärgmädsen hingelugõmisõn om sama perrekund iks Pihhu. Nii om peris hulga Pihu nime kandjit Rõugõ kihlkunna taustaga, a kirotusõ ümbretegemist (o-st u vai u-st o) tull’ tsaariaigu iks ette.
Sangastõn panti Piho nimme Tagula külä Taljaku talun, Väiku-Puka mõisan ja Paul von Löwensterni «Lõvi mõisidõ» kompleksin Kuigatsin ja Soontagal. Umaette Piho nime tegünemise kotus oll’ Arula mõisa Lüündre talu Otepääl, kon tulõ ette kirotamist Piho, Pehho ja Pihho.
Hallisten Veelikse mõisa Nabadsi talun pantut priinimme Pihhu ütski andmõbaas ei näütä, a Nabadsi Jaanus Pihul oll’ 1857. aastagal viis poiga ja säält jõudsõ Pihu nimi ka vähämbält Valga liina.
Seo nimi tekkü viil Olustvere mõisan (Suurõ-Jaani) ja Kabala mõisan (Pilistvere). Peris Põh’a-Eestin panti Pihho Kapu mõisan Järvamaal tütrigulats Jaanilõ, kink imä ja vanõmb sõsar saiva tõsõ, uma suguvõsa nime. Viil üts kotus om Tuudi mõisa Läänemaal, kon seo nime sai latsilda vanapaar.
Lõuna puul om nimi saad tsirgunimest, miä om võro keelen kas piho vai pihu (Oriolus oriolus). Tuu tsirgu helütegemist om kutsut piholihotaminõ vai piho-liho. Säältsamast tulõgi tsirgu eestikiilne nimi peoleo. Või arvada, et Kabala ja Olustvere priinimi tulõ kah iks tsirgunimest.
Viil om üle Eesti tunnõt sõnna pihu ’puru, põrm, tsäpen, agana’, vrd ütlemine pihuks ja põrmuks. Mõnõl puul võisõ pant nimi ka tuud tähendä.
1921. aastagal Setomaal võeti tsirgunimest saadut perekunnanimme Piho säitsmel kõrral. Ka nimmi eestistämisel võeti katõl kõrral Piho ja üts kõrd Pihu.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
