Joba kümme aastakka omma mitmõl puul Vana-­Võromaa latsiaiun toimõndanu keelepesärühmä. 14. piimäkuul peeti Võrol Kreutzwaldi muusõumi moro pääl keelepesä avvus pido, kon tegejile anti tenokirju. Keelepesäoppajit ja vidäjit oll’ avvustama tulnu ka haridus- ja tiidüsministri Kersna Liina, kiä märkse uman kõnnõn är, et võro keele oppaminõ latsilõ om väega suur ja tähtsä tüü.

Keelepesärühmä omma säändse latsiaiarühmä, kon kõnõldas latsiga võro kiilt. Mõnõn rühmän om võro keele jaos kimmäs nädälipäiv, a mõnõl puul kõnõlõs oppaja latsiga kõik aig võro keelen.

Keelepesä tegemiisi härgütäs takast Võro instituut. Keelepesä-as’atundja säädvä sääl kokko võrokeelitsit opimatõrjaalõ ja käävä esi kah latsiaiarühmin latsiga mängmän ja näid oppaman.

Kümne aastaga om keelepesä kasunu: seo keväjä saisuga om Vana-­Võromaa pääle kokko 17 keelepesärühmä. Peris alostusõst pääle omma keelepesä man üten löönü kümme oppajat ja säidse latsiaida, kiä saiva tuu iist ministri käest ka tenokirä.

Keelepesä tsiht om latsilõ tutvas tetä uma kodokandi põlist kiilt, kultuuri ja kombit ja julgusta täüskasunuid kõnõlõma latsiga uma kodokandi keelen.

Rahmani Jan

Üles astus Võro liina Sõlekese latsiaia keelepesärühm, latsi sälä takan näide oppaja Lepindi Ülle ja Orlova Svetlana. Peris takan saisva Võro instituudi keelepesä iistvidäjä Toomõ Triin ja Haugi Evely. Rahmani Jani pilt