Worthi Katre (35) om Võromaalt peri moodudisainer, rõividõ kavandaja ja tekstiili­tehnoluug, kiä pidä uman tüün ja loomingun võimaligult häste silmän tuud, et ka keskkund mi ümbre olõssi hoiõt. Süvän hengetsopin kand tä iks meelen ka kodukotussõ ilusat luudust

Kost tull’ sul huvi rõividõ tegemise ja moodu vasta?

Huvi moodu vasta tull’ kimmäle mu Antsla vana­imält, kiä oll’ umblõja. Ku väikene olli, sõs ma istsõ sakõstõ timä kõrval ja kai, kuis nuu imelidse kleidi ja kostüümi valmis saiõ. A periselt lätsi ma pääle keskkooli lõppu edesi opma hoobis keskkunnakaidsõt. Päält maaülikooli lõpõtamist trehvsi juhuslikult tüüle Baltikalõ. Või-olla seo andsõ suurõmba huu minnä edesi opma rõividõ konstruiirmist ja muudu.

Kiä sa ammõdi vai eriala poolõst olõt?

Bakalaurõusõkraadi saiõ ma Tal’na tehnigakorgkoolin rõividõ tehnilidse disaini eriala pääl, nii et tuu kraadi poolõst olõ ma rõividõ konstruktor, tii rõivilõ lõikit. Magistrikraadi saiõ ma Tal’na tehnigaülikoolin tekstiilitehnoloogia eriala pääl. Tuu om sääne lagja eriala, mink seen om nii vahtsidõ tekstiile ja tekstiilikiudõ luuminõ, olõmanolõvidõ vastapidävämbäs muutminõ ku ka tekstiilituutmistehnoloogia parandaminõ.

Teedä om, et rõividõ tegemine raiskas väega hulga ressurssi. Kuimuudu? Kuis tuud är hoita?

Tõtõstõ, moodutekstiili­tüüstüsel om suur negatiivnõ mõo keskkunnalõ ja tuu kulutas väega hulga varra. Näütüses puuvilla kasvataminõ ja tuust kanga tegemine nõud hulga vett. Üte T-hammõ tegemises või kullu kooni 2700 liitrit vett. Lisas tarvitõdas puuvilla kasvatamisõ man kasvu-, seene- ja putugakihvti, et saia hää kvaliteediga puuvillakiudõ. A neo kihvti ja kemikaali jõudva lõpus maapinda ja säält edesi vette, ka mi joogivette.

Sünteetiliidsi kiudõ tuutminõ, näütüses polüestri, võtt kah hulga energiät, selle et tuud tetäs naftast. Kuis taad kõrda parõmbas muuta, om või-olla tuu, et tulõ paranda tuutmistehnoloogiat. Näütüses puhasta vett, midä tarvitõdas kanga tuutmisõ man, ja löüdä viise, kuis tarvita veidemb. Viil parõmb viis olõs, ku mi saas tarvita joba olõman­olõvit tekstiile ja tetä noist vahtsit, et mi ei piäs nullist pääle nakkama.

Kuna naksit tähtsäs pidämä, et tekstiilitüüstüsen tulõs inämb keskkunna iist saisa?

Et tekstiilitüüstüs piässi muutuma keskkunnasõbralikumbas, om lihtsäle aoga tulnu. Midä rohkõmb ma seo kotsilõ uuri ja opi, tuud selgembäs saa, et seo tuutmis­haru raiskas väega pall’u ja midägi tulõ sääl muuta, niimuudu edesi minnä ei saa. Muutusõ omma võimaligu, a om lihtsäle vaia tetä kuuntüüd tuutmisharrõ vahel.

Mis tegevä rõividõ man suurõmbat hätä, tuutmisjäägi vai tarvitamisjäägi?

Eks naa mõlõmba omma halva: teedä jo om, et nii tekstiili- ku ka rõivajäägi lõpõtasõ hariligult lihtsäle prügümäel vai palutusjaaman. Või-olla neo vannu valmisrõividõ jäägi omma esiki veidükese halvõmba, selle et sinnä om joba kulutõt rohkõmb, nuu omma valmis lõigadu, ummõldu, ilusas säedü. Lisas om tuu, et noidõ rõividõ man om tarvitõt erinevät matõrjaali. Näütüses üte pääväsärgi man ei olõ jo õnnõ kangas, a ka nöpsi, etiketi ja kiä tiid miä viil. Ja et naid ümbre tetä, tulõ naa kõgõpäält vallalõ võtta ja detaili ütstõsõst erälde säädi. Seo om väega suur tüü ja ka täämbädsel pääväl tetäs tuud sakõstõ käsilde. Nii et või-olla neo vana rõiva omma keerulidsõmba ümbretegemise mõttõn.

Kaitsõt ildaaigu magistritüü Tal’na tehnigaülikoolin. Midä sa uursõt?

Magistritüün ma uursõ, kuis tarvita ja tüüle panda ringmajandussüsteeme ihumõsu tegemisel. Tuu tähendäs, et kõik etapi, miä omma tarviligu mõsu tuutmisõ man, piäs olõma väega läbi mõtõldu ja jakusuutligu, alatõn matõrjali valikust kooni etiketi manupandmisõni vällä. Tetä nii, et ku tuutõ eluigä lõpõs, olõs võimalik seo tsõõri pääle tagasi võtta, näütüses luudusligust matõrjalist mõsu man olõs võimalik kompostminõ vai sis vahtsõ tekstiili tegemine.

Su uurmistüün oll’ juttu altõrnatiivtekstiilist. Määne tuu sis lihtsäle üteldä om? Määnest matõrjali mõsutüüstüs parhilla tarvitas?

Altõrnatiivtekstiili omma sääntse, mink tuutmisõ man om tarvitõt jakusuutlikkõ võttit, näütüses orgaanilidsõ puuvilla puhul ei tarvitõda nii hulga kemikaalõ ja vii hulk om väikumb. Altõr­natiivtekstiili omma ka nuu, miä omma tettü ümbretettüst matõrjalist, näütüses plastpudõliist tett polüestri­kangas.

Parla tarvitõdas iks suurõmbalt jaolt vahtsõst kiust tettüid tekstiile (inglüse keelen virgin fibers). Tuu tähendäs, et tuutmistehnoloogia ei olõ jakusuutligu ja ei olõ tarvitõt ümbre tettüid matõrjalõ.

Kohe sääne uurmistüü sinno tüüelon edesi vii?

Ringmajandus om vahtsõnõ mõttõviis mitmin tüüstüsharrõn ja mu tüü and’ terve pildi, ku tähtsä om tüüstüsharrõ hindävaihõlinõ kuuntüü. Üts asi om tuuta väega jakusuutlik kangas, a ku tuust tetäs midägi, miä ei olõ jakusuutlik vai ku päält tuutõ eluiä otsasaamist ei sutõta tuud kangast ümbre tetä, et tuust midägi vahtsõt tetä, sõs sääntsel viisil tettül kangal ei olõki suurt tähtsüst. Mu magistritüü omgi avitanu minnu, et luvva terve pilt, kuis kõik tuutmisharu omma umavahel köüdedü.

Midä olnu vaia muuta, et keskkunna hoitminõ olõs rõivatüüstüsen esihindäst mõista?

Tekstiili- ja moodutüüstüse alussõs om jo nõudminõ ja seeni, ku om nõudminõ kipõmoodu perrä ja tarvitajilõ ei putu, kas toodõ om tett jakusuutlikult vai ei, omma muutusõ rassõ tulõma. A ku tarvitaja esi muutus ja nakkas nõudma keskkunnasõbralikumbit tuutit ja matõrjalõ, sõs om tuu selge märk tuutjalõ, et midägi tulõ naada tõisildõ tege­mä.

Väega tähtsä om ka opata nuuri, põhikooli- ja latsiaia­latsi, et keskkund om midägi, midä tulõ hoita, et tuu olõs ilmakaemisviis. Et latsõ saasi arvu, et kõiki tuutidõ takan om väega hulga kulutõdut luudust, midä olõs vaia hoita.

Midä tetä ummi vannu rõividõga? Anna soovituisi!

Kõgõpäält võis vannu rõivid kanda nii kavva ku võimalik, näütüses ku lukk lätt katski, sis tuu är vaheta, ku nöps tulõ iist, sis vahtsõnõ ummõlda ja mitte tuuperäst rõivast prügü­kasti visada. Ku om viil kõrralik rõivas, a esi inämb ei kanna, sis võis kimmäle saata vahtsõstpruukmistõ, selle et tõsõ jaos või olla tuu vahtsõnõ rõivas. Ku rõivas om tõtõstõ joba nii vana, et om mulkõ täüs, sis või tuu võtta kasvai tolmulapis – ka tuu tege tekstiili eluikä pikembäs.

Parhilla ei olõ viil Eestin tekstiili erälde kogumisõ nõvvõt, a või-olla lähembän tulõvigun tuu muutus ja sis kimmähe tulõs kõik tekstiili­jäägi visada tuusjaos ette nättüile kotussilõ, et sis ummakõrda tekstiili ümbretegejä saassi neo viiä ümbretegemisjaama, et tetä noist midägi tarvilist ja tekstiil saas vahtsõ tsihi.

Kas om mõni veidü teedä asi umast erialast, midä tahassit lugõjaga jaka?

Mul om üts sääne mõrrunal’akas lugu. Kuna kõrrast inämb rõivatuutjit om naanu tahtma kangast, miä om tettü ümbretettüst matõrjalist, näütüses vannust plastpudõliist tettüt polüestrikangast, sis üts Türgi kangatuutja nägi, et sääntse kanga perrä om nõudmist. A tuu asõmõl, et kor’ada vannu pudõlit ja töödeldä nuu ümbre tekstiilis, otsust’ tä hoobis uma tekstiilitehassõ kõrvalõ ehitä plastpudõlidõ tuutmisõ tehassõ ja noist vahtsist toodõtuist plastpudõliist nakas’ sis tuutma niiüteldä ümbretettüt polüestrikangast. Nii et egä kõrd ei olõki ümbretett kangas kõgõ jakusuutlikumb!

Kuimuudu om Võromaal üleskasuminõ sinnu elun edesi avitanu?

Võrumaa putmalda muistinõ ilu ja mägine maa, järve ja mõtsa, elämine luudusõ keskel – neo omma pildi koskil sügävän ajutsopan, miä avitasõ elun edesi, avitasõ tetä õigit sammõ, et seo kõik alalõ püsünü, selle et seo om illus.

Küsse Saarõ Hipp

Võromaalt peri moodudisainer Worthi Katre. Pilt eräkogost