Seod nimme kand Eestin 104 inemist. Tegüsi taa päämidselt katõn kotussõn: Tartu-Maarja kihlkunna Vasula mõisan ja Kanepi kihlkunna Tammõ mõisan. Võrdlusõs: nimel Tilk om 528 kandjat ja pandmisõ kotussit 18, kõik inämbäste Lõuna-Eestin.
Tammõ mõisan panti joba 1809. aastagal perekunnanimi Tilga Suuna Mihkli läsäle ja latsilõ. Nimme edesi kandva miisliin läts’ Tammõl Mihkli poja Hansi poja Oti kaudu. Ilmjärvel elli Hansi tütre Annõ tütrigulats Tilga Jakap.
Vasula mõisan panti inne 1826. aastakka priinimi Tilga suurõlõ suguvõsalõ. Kuigi üts päämine pere elli 1816 Tüüstre talun, sai nä priinime uma lisanime Tilga perrä. Vasula katõst Tilga talust üten, Tilga Jonusse talun elli viil 1816 Tilga Juhani pere, kiä sai sama priinime.
Priinimmi andmõbaasi perrä panti sama nimi ka Raadi ja Maramaa mõisan, a periselt olli nuu inemise Vasulast peri. Mihkli oll’ Raadilõ lännü inne priinimmi pandmist, Jaan poja Kaarliga Maramaalõ joba olõman priinimega. Jaani koolnu esä om märgit nimega Tilga Hinrich joba 1782. aastaga surmameetrikan.
Hiiumaal Suurõmõisan panti kah priinimi Tilga, a ütele 78aastagadsõlõ läsänaasõlõ.
Vasula nime alussõs om vana edenimi Tilk vai Tiilik. Tuu alusnimes om alambsaksa muudu Thieleke ~ Thilcke. Sääne nimi om saad germaani nimest Dietrich, pikembät muudu Theoderich, a või olla saad ka mõnõst muust germaani nimest, miä alustas sõnaga thiad/diot ’rahvas’. Kanepi nimi või olla saad ka lihtsäle sõnast tilk, miä võro keelen tähendäs osja, jääpurikat, lepä- vai paiuurba, kuju sarnasusõ perrä ka mehe riista.
Kümnevõistlõja Tilga Karel, kiä visas’ Tokyo olümpial oda uskmalda kavvõdalõ, om peri Vasulast algusõ saanust suguvõsast.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
