Mu, nigu tõisigi muusikidõ elo oll’ kooni katkuao alostusõni täüs reise, kontsõrtõ, opitarrin oppamist ja kontsõrdituurõ. Päält tuu olõ ma üten paadin tandsuoppajidõ ja üritüisi kõrraldajidõga. Lännü aastak oll’ edimäne, ku Eestin oll’ terve tandsuklubihuuao pääle õnnõ mõni ütsik tandsuõdak, ja noistki mitu tükkü hoobis interneti õkva-eetrin. Ja kombõperidse tandsu festival Sabatants om kah jo 2020. aastaga keväjäst pääle edesitoukamisõ reþiimil… Mol’ovihu õkva-eetrin peetü eriüritüst ei saa iks festivalis nimmada.

Muusikidõ põhitüü om kullõ­jilõ vai tandsjilõ mängmine. Ütest külest olõ-i meelelahutus elotähtsä asi, a tõsõst külest om taa üts noist pästvist olõkõrsist, minka saa inemise henge ütsindüst ja süämevaiva vähendä. Ja muusikilõ om seo näide peris elo, selle et nä omma hinnäst pühendänü muusika tegemisele, pillimängulõ, tuu pakmisõlõ ja oppamisõlõ.

Viimädse puultõisku aastakka om andnu muusikilõ uutmalda vapa aigu, tennü näid vabas tüükotussist ja palgast, pandnu kinni harinuid, a toonu ka vahtsit võimaluisi arõnda luuvust ja ettevõtlikku vaimu. Pall’o muusiku omma otsnu muud tüüd, näütüses muusika­koolin, miä huviharidusõna olõ-i muidoki kah edimädse tähtsüsjärgu asi… Inämbüs muusikit om andnu pall’o massulda internetikontsõrtõ õkva-eetrin. Ka tandsu­klubi ja -festivali omma aig-aolt pruuvnu ekraani abiga tandsõ ja tandsumuusikat pakku.

Olokõrra kinämb külg om kimmähe tuu, et sääne Tal’na festival om niimuudu võrokõisilõ, saarlaisilõ, ruutslaisilõ ja brasiillaisilõ sama lähkün ku tallinlaisilõ. Egäüts või samma­muudu ossa võtta ka muiõst üle ilma sündüvist külli vai liinu festivalõst, kontsõrtõst ja tandsuõdagist. Näütüses sai ma uman koton ollõn ossa võtta tandsuõdagist, miä olli Bretagne’i puulsaarõ põh’aranniku väikun külän, Taani lõunõõdagu veeren olõva saarõ lõunõkülän ni festivalõl Vilniusõn, Riian ja Jaapanin.

Ausalõ üteldä ei jõvva siski kiäki tervet ello ekraani takan ellä. Ku käüt ekraani takast nii tiatrin, kohvikun, koolin ku kontsõrdil ja lõpus viil tandsit kaisukahruga kah säälsaman ekraani iin, sõs saa viländ külh! Muusiku omma viil umakõrda väsünü alalõpmalda kaamõra iin massulda kontsõrtõ andmisõst.

Ummamuudu festivalitunnõt, tõisi inemiisiga kuunolõmist ja peris hetken olõmisõ ja ossavõtmisõ helevüst või õkva-eetri sõski anda külh. Pall’o olõnõs tuust, kuis sa hinnäst ekraani takan valmis säet. Ku oodat põnõvusõga alostust, käänät vaiba põrmandu pääle trulli, säet arvuti külge vähä parõmba kõlari, otsit ühendüst mõnõ sõbraga, kinka sündmüse aigu mõttit vaheta, ja säet valmis meeleperälidse söögi ja joogi – sõs om võimalik saia peris ehtsä olõminõ.

Ma olõ muusikutüü kõrvalt kõgõ ka oppaja olnu. Oppa Tabasalu muusikakoolin väikut kannõld ja vaihõpääl ka toropilli, egätsuku pille Tal’na rahvaülikoolin ja Eesti tiatri- ja muusikaakadeemiän, viil juhenda Leigarite laulurühmä. Muidoki oll’ kõiksugumaidsi muusikaliidsi sündmüisi är­sadaminõ hirmsa, a ma olli ka tenolik, et lõpus tull’ mu ello kavvaoodõt puhkus. Seos suvõs om olokõrd vähä praavunu ja käen omma kipõmba ao, ütte-tõist jäl kõrraldõdas ja ütiskund olõ-i inämb nii hälvät ku mineväl suvõl.

Muusikil om olnu aigu har’ota pilli ja oppi midägi vahtsõt, tetä tüüd stuudion ja säädi kokko vahtsit helükandjit ja videosid. Tuu kõik ei tuu kül kahjos midägi sisse, innembi vii vällä. Pall’odõlõ om seo tegevüseldä olõk mõonu halvastõ, nii et miil om kurb ja luumisõs suun umbõn. Sändsel puhul om tima­hava vist kõiki avitanu aiamaa pidämine, majaehitüs ja muu sääne. Õnnõs tunnus joba tõist suvvõ, et kasvai mõnõs kuus om asi paranu. Seo aastak om osa inemiisi joba kaitsõpoogit kah. Vähembält kooni vahtsõ viirusõtüve tulõkini…

Kuis om lännü sändsil ansamblil, mink liikmõ eläse esi riiken? Ma esi mängi jo aastast 2003 toropilli Auļi-nimelidsen Läti toropilli- ja trummi­ansamblin. Huulmalda tuust, et olõ Riian vahetusüliopilasõn seo ao joosul õnnõ kolm semestret opnu ja elänü, olõ ma kaug­liikmõna taan pundin seoni­aoni vasta pidänü. Kuigi ma olõ-i ummi ansambliseldsiliidsi jo pia aastak aigu näost näkko nännü. Minevä suvi, ku meri oll’ põlvini ja viirus paistu ollõv müüdä lännü, andsõmi pia egä nädälivaihtus Lätin mõnõ kontsõrdi. Seo suvi om mi ansambli aoluun peris edimäne, ku Lätin tulõ-i meil üttegi kontsõrti.

Teedä om, et Eesti om seeni olnu üts kõgõ inämb piirangist vaba maa taan ilmajaon. Tuuvasta Lätin om maski kandmisõ kohustus siseruumõn suvi otsa jõun olnu, kõik festivali omma är jäänü ja koolinuuri laulu- ja tandsupido edesi tougat. Imetlüse, üllätüse ja haikõlõmisõga jagi lätläse sotsiaalmeediän pilte timahavadsõst Villändi folgist, kon festivalirahvas lava iin mülläs’, nigu olõs viirus egävädses är võidõt.

Auļi seo suvõ ainukõsõ kontsõrdi (ku muutuisi ei tulõ) omma 13. augustil Mooste rahva­muusikatüütlüisi festivalil ja 21. augustil Leedun Menuo Juodara­gise festivalil.

Vaihõpääl om Auļi tennü kõv­va luumistüüd: andnu vällä üte vahtsõ plaadi ja tennü inämbüsele vahtsilõ lukõlõ video. Õnnõ kõgõ edimädse vahtsõ video man läts’ mul kõrda üten lüv­vä – tuu filmiti minevä keväjä. Vahtsõ plaadi pääle saadi mõnõ Tal’na stuudion sisse mängidü helüjupi manokliipmises, nii et piaaigu om tunnõ, nigu olõssi ansambli tege­miisist vähäkese ossa võtnu.

Ooda põnõvusõga 13. augustit, ku tulõ edimäne mi seo suvõ katõst kontsõrdist – Mooste Elohelü festivalil. Tunnõ om egäl juhul joba parhilla väega pidolinõ. Ma looda, et tunnõ ansamblikaaslasõ õks näkopite är!

 
 
Barbo Leanne,
rahvamuusik, oppaja,
Tal’na tandsuklubi pernaanõ
Lelovi Liina pilt
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.