Kõnõlamisõst ja kullõmisõst om saaman väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ

ja nahvta. Noid kunstõ tulõ kunstmõistusõ ja kirä kõrval kõvastõ hoita

 
Üts perämädse ao tähtsä asi om olnu jo tõist suvvõ Võro Toruplatsi (niimuudu kuts autor Võro liina vahtsõt keskplatsi, miä oll’ kunagi turuplats – toim) pääl kõnõlaminõ. Tuu alas’ egä päiv kell 11 (Katariina kerigu kellä perrä 11.05 – Võro virga inemise omma kellä ette säädnü). Mustmaa Ulvi kõrraldaminõ oll’, et suvi läbi käve kõnõlaman esi inemise, kõnõldi Võro liinast ja maast ja ilmast.

Ma esi käve seo suvi katõl pääväl kõnõlaman ja nelä inemise jutu man kullõman-küsümän. Üte asja ai ma uman jutun segi kah: tähtsä lauluesä Mohni Märt (1811–1872) olõ es koolitiinri tan Toruplatsi koolimajan, a toonatsõn Krümmeri koolimajan, miä oll’ parlatsõ Vana-Võromaa kultuurikua ja Võro instituudi kotsil. Essümine om inimlik, essümäldä om õnnõ Jummal. A mõnõ jälki seletäse, et Jumalat olõki ei olõman.

Kõnõlaminõ saa osasilõ inemiisile ja rahvilõ väega tähtsäs, kõnõlamisõst (ja kullõmisõst) saa väikeisi kultuurõ kuld, hõpõ ja nahvta. Suurõ kultuuri liigutasõ ummi rahasidõga käümä kunstmõistusõ, tuu närvütäs ja tege maatasa hulga väikeisi kultuurõ. Laisa vaimuga väikse kultuuri kuulva vällä. Virga vaimuga väikse kultuuri opva är väe – kõnõlamisõ ja tähelepandmisõ. Nailõ saa illus kotus tulõvadsõn kultuurimustrin. Kuis nii?

Tarkusõ kats sorti

Inemise tarvitasõ kattõ sorti tiidüst: üts sort om universaalnõ, ülemaailmalinõ, üle ao ja ruumi; tõnõ tarkus om inemisel (või-olla ka muil eläjil?) esihindä ja ümbretsõõri tõisi kotsilõ. Inemise hindätarkusõ jaos om kõnõlaminõ ja üle aigruumi tarkuisi tetäs rohkõmb kirutamisõ abiga. Kirutamisõst sünnüs ka kunstmõistus. Kunstmõistusõ vägevüse kõrval nõsõs elävä inemise jutt ja tähelepandminõ väega tähtsäs.

Kõnõlamisõ ja kirutamisõ vahekõrra arvada kõgõ vanõmba seletüse and Platoni «Phaidros», esieränis tollõ teksti tõnõ puul. Tuun dialoogin seletäs armastusõ-ekspert Sokrates, midä hääd and kirutaminõ ja määnest huult ja armastust võimaldas kõnõlaminõ. Ku noid Platoni arvamiisi loet, sõs näet, et kirutaminõ om aastasatu joosul järjest rohkõmb tennü kõnõlamisõlõ liiga. Ja mi näten või kunstmõistus kõnõlamisõ hoobis är närvütä, ku mi tan õkvalt midägi märgi ei ja ette võta ei. Mis sõs saa elust ja inemisest?

Noorõ unistasõ silmäst silmä kõnõlamisõst

Viimätsen Võro-Seto tähtraamatun kirutasõ noorõ inemise, kui nimä kujutasõ umma ellu aastal 2030. Ütel peris noorõl tütärlatsõl om sääl lühkült kirän, et timä luut aastast 2030 kolmõ asja:

– et inemiisi elutavan om rohkõmb tähelepandmist ütstõsõst ku meil täämbä;

– et nä kõnõlasõ ütstõsõga rohkõmb silmäst silmä;

– et kunstmõistusõ ekraanõl ja viguridõl olõ ei lastu üle pää kassu.

Tõisi sõnnuga – tütärlats luut, et inemise parandasõ lõpus är tollõ via, mille iist Platoni «Phaidrosõn» hoiatõdas.
Kõlbas tulõta miilde, et Zarathustra viimäne valgustus pääle mäki otsast allatulõkit oll’ kah turuplatsi pääl ja putsõ väega õkva kõnõlamist. Mis tä tõot’ peräst Kirivä Lehmä liina turuplatsi pääl kõnõlamist, ku oll’ alla sadanu köüdsetandsumehe är matnu?

«Valgus om mullõ nõsõnu.
Ärku kõnõlgu Zarathustra rahvalõ, kõnõlgu kaaslaisilõ!
Ärku olku Zarathustra kar’alõ kar’us ega pini…»

Ja niiviisi viil viistõiskümmend värssi – kõnõlda tulõ silmäst silmä nigu sõbrulõ, kiä saava küssü. Mitte rahvalõ.
Nietzsche esi joht mõista es kõnõlda sõbrulõ, timä oll’ õks õnnõ kirämiis, nigu Euruupa targul kah’us tavas om saanu.

Täämbäidsil tegijil tulõ nuuri luutusõ ellu viiä

Tütärlatsõl om parla õigus üteldä, midä timä luut. Meil, kellel aastit rohkõmb ja kiä olõmi kõiksugumaidsi asju tegemän ja otsustaman, jääs luutmisõst vähäs. Mi piäs õkvalt seosama süküs tarvilist ette võtma, nakkama valmistama säänest aastat 2030, nigu noorõ luutva. Mi piäs hindäle selges tegemä, määne om kirä ja kõnõlamisõ vahekõrd, mändsen mustrin näi taad vahekõrda 2400 aastat tagasi Sokrates ja Platon? Määne muutus tull’ Kristusõ aigu? Määne muutus tull’ raamatidõ trükmisega? Mändse mustriga jõudsõ kõnõlaminõ ja kirätarkus Eestimaalõ? Võromaalõ? Setomaalõ? Miä läts’ parõmbas, miä halvõmbas raadio tulõkiga? Kinoga? Televussõriga? Midä inemise tähelepandmisõ, inemiisiga kõnõlamisõ man tulõ küssü ja tetä parlatsõ kunstmõistusõ tulõkiga? Midä viil tulõ tan märki, midä kõrraga näeki ei küssü?

Mustmaa Ulvi iistvõtmisõl tetti alostust küländ lihtsä kõnõlamisõga – turismi jaos. A tast edesi lätt loomulik samm inemiisi sisulidsõ tähelepandmisõ manu.

Tansaman Toruplatsi veeren om gümnaasium ja tast 200 sammu järve poolõ om Krümmeri kooli asõmõl nüüt muusõum ja Võro instituut. Naidõ katussidõ all omma säetü kirätarga, (nigu mi kõik olõmi – mõnõ säetü, tõsõ umast vabast tahtõst). Mõnõ säetü targa ja mõnõ vaba inemise võisi võtta Platoni «Phaidrosõ» ja lukõ aigupiten kolm kõrda läbi. Tuud om 70 lehekülge, kõnõlamisõ ja kirotamisõ vahekõrra vai mustri kotsilõ om sääl viimäne 30 lehekülge. Pääle säänest lugõmist ja guugõldamist saanu aruta joba targõmbalt, midä kellegi käest küssü ja midä tetä.

Kõnõlamisõ apostli

Kimmäle om kellelgi tutvust ülembide man. Kõlvanu kullõlda ja asju aia – keisri käest kõlvanu pallõlda, et näile inemiisile, kiä katõl suvõl Toruplatsi pääl kõnõliva, piäs mändsegi avvuraha andma. Naist inemiisist saasi sõs nigu vahtsõnõ ordu – kõnõlamisõ ja inemiisi tähelepandmisõ apostli. Akadeemigu.

Nii saasi vast rohkõmb ku luutus. Nii võisi tõtõstõ sündüdä, et ku seo aasta kallendrin kirutanu tütärlats 2030. aastal mehele lätt ja latsi nakkas kasvatama, sõs om Võromaal mitusada tarka ja kogõmusõga inemist, kiä mõistva tähelepandmisõ ja kõnõlõmisõ kunsti hoita kunstmõistusõ ja kirä kõrval. Nii saanu Platoni 2400 aastat vana juhatus tarkusõ ja armastusõ mustrist lõpus ellu viidüs.

(Taa meheleminek ja latsikasvataminõ om mu hindä lihtsämiilne jutt. Tuu tütärlats kallendrin kirutas, et timä õks opp aastal 2030 mändsengi ülikoolin määnestki neurotiidüst.)

 
 
Visseli Agu,
tarkusõarmastaja
 
 

Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.