Inemise mudsu om jo niimuudu luudu, et armõdu pall’o elon juhtunu asjo häös unõruhe. A tõõnõkõrd kavvõ ao perrä käü nigu plõksahus, ni tulõ üts ku tõõnõ asi miilde. Nii juhtu mukka, ku ma 2001. aastal saie avvuhinnas Kõivupuu Marju kirotõdu raamadu «Rahvaarstid Võrumaalt». Lugõsi noid juttõ vanast ni noorõst Surist, ku karas’ki nigu elävähe silmi ette tuu pilt latsõpõlvõst… Pidi olõma 1956. aasta keväjädse koolivaihõ aigu, ku ma elon edimäst kõrda Tarto liinan käve. Mu tsõdsõ Aino sõitsõ Tarto turu pääle viimätsit sipulubinit müümä ni võeti minnogi üten. Ubina müüdü, lätsimi parajahe üle Imäjõõ silla, ku üts vanõmb meesterahvas vasta astsõ. Nimä tsõdsõga terehtivä ni naksiva kõnõlõma.
Mu jaos olle tuu meesterahvas väega korgõt kasvu, a ütsäaastadsõ latsõ jaos paistuvagi kõik as’a korgõmba. Kost tsõdsõ tuud miist tiidse, ei mälehtä inämb. Mul olle muidohki ikäv suuri inemiisi juttu kullõlda, päälegi kibõlsi kõvastõ Tarto liina kaema. Togisi kängänõnaga kivikeisi, ku ütekõrraga nii jutu sehen visas’ vanamiis silmä mu pääle ni ütel’: «Taal latsõl omma silmä haigõ.» Ni kõnõliva edesi.
Perän, ku edesi kõnnõmi, ütel’ Aino, et taa olle kuulsa tohtri Suri. Ma viil küsse, mille tä mu silmi kottalõ nii ütel’. Tsõdsõ kergüt’ õnnõ olgõ. Esi ma miä es tunnõ, piigli iin punniti kah silmi. Sinnäpaika asi jäiegi. Ku sügüse kuuli lätsi, käve silmätohtri latsi nägemist kontrolman, paprõtabõli päält. Sis tohtri ütel’, et hääst silmäst ma näe väega halvastõ ni kirot silmäklaasi. Kanni noid 7. klassini, sis es lääki inämb vaia, nikani ku päält noorõmba poja sündümist es näe inämb tseitungit lukõ. Panni as’a vanadusõ ni sünnütüse süüs, lätsi tohtri mano. Tuus aos olliva uurmisõriista joba muudsamba, kaeti silmi egä nuka alt. Tohtri kirot’ vällä peris kangõ silmäklaasi ni ütel’, et taa om latsõpõlvõn olnu haigusõ tagajärg.
Kaeh, sis tullegi nigu vikahtiga lüüdült miilde tuu päiv päält 20 aasta takka, ku Suri sääl Tarto silla pääl mu silmähaigusõst kõnõli. Timä pand’ diagnoosi pall’alt päälekaemisõga, a liina korgõlt tudiirnü tohtri es näeki tõpõ. Kuiki uursõva-puursõva ni liiguhtiva papiplakahti tähti-numbridõ pääl tokki.
Väljandu Ellen
Reimanni Hildegardi tsehkendüs.
