Kaplinski Jaan
1941–2021
Jo 1960. aastidõ lõpun ja 1970. aastidõ alostusõn kirot’ Kaplinski lõunõeestikiilsit vabavärsiliidsi tekste. Puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo «Taivahe heidet tsirk» ilmu 2012. aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.
Kaplinski võrokiilne mõtõlusraamat «Mõtsa ja tagasi» (2014) and pall’o jõudu mano võrokõisi hindätiidmisele: «Võro kiil omgi nigu mõts, ei sünnü ussaida, kultuuri. Mõtsakiil. Võro keeleh om sammamuudu hää olla ku mõtsah. Kultuurist väläh, tuust, midä kutsutas eesti kultuuris.»
Kaplinski latsõpõlvõraa Põlva lähkün Eostõn, Orava kandin Pääväkeisil ja Tammiku talon Võro-Räpinä tii veeren saiva eläväs timä mälehtüisiraamatun «Latsepõlve suve» (2019), mink iist sai tä ka Kangro-nimelidse kirändüspreemiä.
Elo perämädsen jaon ütel’ Kaplinski mitu kõrda, et tä taht kirota võro keeli. Timä and võro keele ja kultuuri – nii nigu kõgõ luudusõ hoitmisõ hääs – om perädü suur.
Olõmi süväsüämest tenoligu.
UL
Ku edesi ole-i vaija minnä kaet tagasi
illos om kaia päiv lätt luuja ja kõllatse kõo
saisva ütsindä nurme veereh
ussaiah tamme all
om lume pääl tsõõr pudenuist lehist
ja kohki kavvõmbah tii üles mäkki ja läbi mõtsa
kõik tii üttekokko omma ütsainukene tii
tuud last kiä kai lavva alt valge puule ole-i inämp
inne na latsesilmäkese
mis latselatse ja latselatselatse
ütskõrd peräkõrd saava hindäle su käest
Kaplinski Jaan
