Minevä nädälivahetus oll’ Võromaa teie pääl hariligust inämb muhkõ: Haanjamehe talon peeti maantiimuhkõ suvõpäivi.
Tavas om saanu, et maantiimuhu ei kükütä seol kokkosaamisõl niisama turismitalo muro pääl, a mängvä ümbresõitmisõ ja kotussidõ otsmisõ mängu – ütesõnaga orientiirüse. Minevä aasta võitsõ mängu Muheli Kalle ja timä valisigi timahavatsidõ suvõpäivi jaos vällä Võromaa.
Ku Uma Leht puulpäävä Haanjamehe talo muro pääle jõudsõ, naatigi parajahe massinit starditelgist vällä saatma. Sõitu läts’ 15 nunnot värmilist muhku. Õhun oll’ umajago jõrinat ja pendsuhaisu. Kuulu perrä saa muhuga 90 km tunnin kah edesi liiku, a tervüslidsemb om hoita kiirust 70–80 km tunnin.
Maantiimuhkõl om Eestin uma klubi, mis luudu joba 20 aastakka tagasi. Klubin om pia 50 muhu-umanikku. Küsümüse pääle, midä maantiimuhuga sõitminõ umõtõ pakk, vastas klubi president Nõmmiku Imre naarulidsõlt, et seo avitas «latsõpõlvõtraumat» meelen pitä. Tõlkõn tähendäs seo sis nostalgia otsmist. Inämbüsel muhu-umanikõl om mõni mälestüs vai läbielämine sapakaga sõitmisõst Nõvvukogodõ aol.
«No seo om jo üts hää tujo auto,» kostsõ suvõpäivi kõrraldaja Muheli Kalle sama küsümüse pääle. Kuigi teie pääl kohtas ka häbemälda juhtõ, om inämbüs rahvast maantiimuhkõ vasta sõbranõ: kõgõ naaratõdas, lehvitedäs ja tuututõdas tervitüses.
Kabuna Kaile
Muhuklubi president lüü edeklaasi inne starti läükmä. Kabuna Kaile pilt
