Aokiränik. Niimuudu ütles hindä kotsilõ VALPRI LIINA, ku küssü, kiä timä om. Aolehe man tüüt’ Liina 42 aastat. Tuud aigu nimmas tä nal’atamiisi maratonis. «Nal’asuun» ja «häädüs» omma sõna, miä Valpri Liina kotsilõ häste passisõ. Nall’a ja hääd läbisaamist om 27. süküskuul 80aastadsõs saav Liina uman elon kõgõ tähtsäs pidänü.

Seon juubõlijutuajamisõn hüppämi Liina elost ja juhtumiisist kõnõldõn üle aastakümnide ja käänämi tsipa kõrvalõ kah.

1951

Liina pere eläs Võrol raudtiijaama lähkül. Imä om võtnu majapidämiste lehmä. Sugulasõ anni säänest nõvvu, et lehm piät iks olõma. Tuul aol võisõ liina veeren lehmä pitä ja 2. klassi lõpõtanu Liina saadõtas karja.

«Ütskõrd oll’ sääne puulvihmanõ ilm, ma karjati Võrosuun turbakaivandusõ veere pääl lehmä. Tull’ kõhna nuurmiis, välikarmaniga nigu sõaväeläsel vai brikatiiril, näkk’ minno ja nakas’ mättit pite mu poolõ astma. Vast tä mõni komsomolitegeläne oll’. Tull’ mu mano, ütel’, et korjas Korea sõa vasta allkirju, ja võtsõ umast välikarmanist vällä paprõ, kon es olõ viil üttegi allkirja. Kiruti sis sinnä ilusa käekiräga: Liina Laanekivi. Mis tuust edesi sai, ma ei tiiä, a egäl juhul 1953. aastal Korea sõda är lõppi,» tulõtas Liina miilde umma pannust maailmarahu hääs.

1961

Liina om lõpõtanu keskkooli ja pruuvnu ülikuuli saia, a põrunu aoluueksämil, kon küsti Kesk-Aasia revolutsioonilidsõ võitlusõ kotsilõ. Liina lätt tüüle Võro kerigukuuli pioneerijuhis. Tuul aastal avastõdas täl tiisikus ja täl tulõ naada haigõmajjo ja sanatooriummõ pite käümä. Tuust kõgõst kirotas Liina pikembält seo lehe neländä küle pääl.

1971

Vahepääl om Liina aolehe Töörahva Elu man tüüle naanu. Kirändüse- ja kultuurihuvilidsõ tütärlatsõ soovit’ lehe mano tuul aol tunnõt aokiränik Urbaniku Leida, kinkalõ Liina ummi edimäidsi kirätöid julgu näüdädä.

Kõvastõ om muutunu ka Liina eräelo. Tä om sanatooriumin tutvas saanu Läänemaalt peri Valpri Einoga ja noorõ omma paari lännü. 1969. aastal om sündünü tütär Eve.

Aastal 1971 saa Liina aokiränige liidu kaudu vällämaalõ, Suumõ reisi. Tuust reisist omma meelen säändse imeasja, et pildimassinast tull’ õkva pääle klõpsu valmis pilt vällä ja poodin oll’ müvvä hulga sukkpükse ja muudsat mõssu. Noid sai tuu tsipa raha iist, miä reisilidsel oll’ lubatu vaihta, kodo üten tuvva. Soomõ omgi jäänü ainumadsõs «kapriigis», kohe Liina om reisnü.

1981

Pere om suurõmbas kasunu, 1973. aastal om sündünü poig Valdo. Liina opp Leningradi parteikoolin kaugoppõn aokirändüst (egän rajoonilehen pidi olõma parteilidse haridusõga tüütäjä ja Liina oll’ sis tuu, kiä ette tougati). Timäga samal aol opva sääl säändse tunnõdu inemise nigu Maki Toivo ja Talviku Mati. 40aastanõ Liina tund, et olnu vaia tüüst ja rabamisõst tsipa vahet pitä, a säänest võimalust ei tulõ.

1991

Seo om aasta, ku Eesti saa vahtsõst esisaisvas. Liina pidä tuu man tähtsäs ka aokiränige ossa, kiä olli kõgõ tuu avalikustamisõao edeliinitüütäjä, nigu täämbädsel aol üteldäs.

Vahepääl om Liina lõpõtanu aokirändüseriala ka Tarto ülikoolin Peegli Juhani kateedrin, kursusõseldsiliidsis Bergi Maimu, Kurve Igor, Parve Ralf ja tõõsõ.

Et 1991. aastal poodin midägi saia ei olõ, tulõ Liinal juubõli tähistämises tutvuisi tarvita. Kaubandusõlegend Reeseli Heino soovitas Liinal nimekirä tetä ja täitevkomitee (maavalitsus) kõrvalt keldripoodi tagaruumist kaupa küssü. Nii Liina tegegi ja heering ja muu kraam jõudva juubõlilavva pääle.

2001

Tüüelon puhkva vahtsõ tuulõ, aokiräniguammõt muutus pall’o. Varatsõmpi kitvide artiklidõ asõmõl nõutas rohkõmb sensatsiooni. Töörahva Elust om jo ammu saanu Võrumaa Teataja. Liina om sääl kultuuriaokiränik ja pruuv iks sõbraliidsi lehelukõ kirota.
Om sündünü tütretütär ja Liinast om saanu vanaimä.

2011

Liina pidä 2004. aastast pensionääripõlvõ, a egäsugumadsõ ütiskundligu tüü ei lasõ niisama passi. Tä saat mälehtüisi Eesti Rahva Muusõumilõ ja Eesti Kirändüsmuusõumilõ. «Joba 1970. aastil kõrraldi toimõndusõ man aokirändüse rahvaülikooli tegemiisi, 1990. aastidõ algusõn opsi Kreutzwaldi koolin aokirändüse alossit. 1994. aastast olõ Bernard Kangro auhinna hindamiskogun,» lugõ Liina väiku osa umist tegemiisist üles. «Olõ nõrga loomuga, ei mõista är üteldä. A kõik om laabunu,» löüd Liina.

Tä om läbi ao saatnu kaastöid mitmilõ lehile, säälhulgan Umalõ Lehele jutukõisi ja Tossu Tilda pajatuisi.

2021

«Hummok algas tablettega ja päiv lõpõs tablettega… A niikavva, ku mu lähkün omma uma ja hää inemise, tunnõ hinnäst häste. Tablettest parõmb om muidoki hää nali,» om Liina kimmäs.

Täämbädse ao kotsilõ omma Valpri Liinal üteldä säändse sõna: «Pall’o olõnõs meist hindäst. Ku kimmäs om mi miil, kuimuudu tallitami, kuvõrd hoolimi tõisist inemiisist, umast keelest ja kultuurist. Küland om noid, kes ei tunnõ hinnäst uman riigin häste. Kohe om kaonu mi laulvast revolutsioonist peri üttehoitminõ? Ei, sõbra, tülü ja tapõlus ei vii ellu edesi!»

Rahmani Jan

Valpri Liina tege ummi kirätöid arvuti takan täämbädse pääväni. Rahmani Jani pilt