Mõtsa nägevä Eestin pia kõik, aoleht ja raadio ei lasõ tedä är unõta. Aga noid puid sääl tiiveeren, noid ei panõ suurt kiäki tähele.
Olõmi hulk aigu elänü egasugutsiide kampaaniatõ sisen. Mu mälestüsen om alustusõn Lenin palgiga, säält olõmi jõudnu prügikoristusõ ja kunnõ pästmise manu.
Muide, kunna ollõv kõik looduskaitsõ all. Ma ei olõ kostki avastanu trahvisummat, mia määrätäs kunna häötäjäle. Ja kui mitmalõ sääne trahv om tettü? Mis tuu trahvirahaga tetti? Kui ei olõki trahvi määrätü, mis om sis tuu kaitsmise sisu? Kui pall’u om kaivõtu kudõmislumpe, et kunnõl es ollu keväjält vaja üle tii minnä? Mitte ei näe säändse kaitsmise mõtõt.
Mõtsa kaitsmine tundus kah olõvat üts kampaania, ainult et tä om planeeritü pikembäs aos. Umbõs nii nigu fosforiidisõda. Kampaaniatõ varjun käü tegelikult tiiviirist puie mahavõtmine. Ei olõ inämb vaia suvõl päävävarju, esi olõt süüdü, ku ei jõvva konditsioneeriga autot osta. Aga üllenpuul om meil kõik kõrran: meil om keskkonnaministri (vai ma essü tsipa?), looduskaitsõ valitsus jne. Kui vaja, sis põhjendadas kõik är. Ja kaugõltki mitte ainult looduskaitsõ vallan, aga tuu om tõnõ teema, millest edespidi.
Ildaaigu käve üle Eesti hädäkisa, et meil ei olõki inämb suuri puid, et mis nüüd saa, tsirkõl ei olõ kohegi pessä tetä. Looduskaitsõmehe sellätivä ka är, määne puu tsirkõlõ kõgõ inämb passis. Edimäne oll’ vana lõhmus, täpselt sääne, nigu kasviva Vaabina puiestiil. Sääl ei olõ inämb puiest jälgegi, kannuki kaonu. Meil Eestin omgi nii, et targa mehe kõnõlasõ, aga tegijä ütles, et las no kõnõlasõ, tuu näide ammõt. Mii tiimi tõisildõ. Ja tegevägi ja kiäki näidega eriti ei pahanda. Loodusõmeeste helü kohegi ei kosta, arvada tuuperäst nakas’ Fred Jüssi lindistämä loodusõ hindä hellü. Noid kullõldi parõmba meelega, kuna nuu kedägi isiklikult es süüdistä.
Fred om vanas jäänü ja egalõ poolõ inämb ei jõvva. Aga kiäki võinu naada lindistämä suuri puie surmaohet, inne ku käü mats ja maaühendüs. Kuis miildünü sääne helüplaat: «Varstu bussijaama lähkün kasunu pedäjä surmaohe. Pedäjä tüveläbimõõt 40 sendimiitret». Tüvepalk läts’ langõtamise aigu pikuti poolõs, tuust vast laudu lõigada es saa. Ma tõi tuu näüte selle, et ma juhuslikult kuuli tuud surmaohet ja matsu, mis tulõt’ miilde Brežnevi haudalaskmist.
Brežnevit mii es avvusta. Äkki olõs sääne heliplaat pandnu meid vannu puid tsipa inämb avvustama.
Pulga Jaan
