Kanepi kihlkunnal ja alõvigul om väega vidänü, et om olõman HIRVLAANE MILVI, kiä om aastakümnit hoolitsõnu tuu iist, et paigapääline kodo-, ao- ja kultuurilugu alalõ püsünü. Ka Hirvlaane Milvil om vidänü, et timä sünnüpaiga Kanepi aolugu om täüs kirivit inemiisi ja tähtsit sündmüisi, miä aoluulasõ silmä helkämä pandva.
Milvi sulõst ja arvudiklahvõ alt om täämbädses vällä tulnu 18 raamatut, noist katõsa pututasõ Kanepi kihlkunda. Minevä kuu kaasi vaihõlõ saanu «Kanepi vabatahtliku tuletõrje selts 100» jutustas läbi protokollõ ja inemiisi elokäüke Kanepi alõviku ülesehitämise luku.
Latsõst pääle kribaja
Hirvlaane Milvi ütles, et huvi asju üleskirotamisõ vasta om täl olnu jo latsõst pääle. «Mul om, nigu nüüd om peenükene üteldä, diagnoos – kribamisõ diagnoos.» Nii om tä joba varatsõst koolipõlvõst pääle pääväraamatut ja mitmõ asja kotsilõ kroonikat pidänü.
Peris alostus es lää Milvil kõgõ lihtsämpä: edimädse aoluutunnin kokko säetü kroonika iist pandsõ oppaja tälle veerändis katõ. «Sääl tull’ kõik riikliku tähtpäävä kirja panda. Ma ai koskil midägi segi ja tei via,» tulõtas Milvi miilde.
Ummõhtõ es jahuta tuu vipõrus Milvi huvvi aoluu vasta ja timäst sai aoluulanõ. Suurõmb huvi kodopaiga Kanepi vasta sai huugu 1969. aastagal, ku peeti laulupido 100. aastapäivä. Tuu tähistämises tetti Tarto ülikooli aulan koorilauljidõ võigõlus, kon Kanepi poissõkuur sai puulkutsõliidsi kuurõga mõõtu võttõn tõõsõ kotussõ. «Plaksuti käe katski,» tulõtas Hirvlaane Milvi umakandi poissõlõ ütenelämist miilde.
1975. aastagal sai Kanepi kihlkund 300 aastakka vanas. Tuul aol kihlkundõst väega kõnõlda es taheta ja kihlkunnapäivi es tähistedä. Siski sai Milvi teno toolõ, et löüdse mõttõlõ tugõjit, avalda aolehen Koit artiklisar’a Kanepi kultuuriluust ja kokko säädi kihlkunnakroonika. Edesi om Milvi iks tähtside aastapäivi puhul mõnõ aoluuraamadu kokko säädnü. Teno timäle püsüs alalõ tiidmine Kanepi kultuuriello herätänü tähtsämbist tegeläisist ja Kanepi kandi umaaolidsõst herksäst haridusõ- ja seldsielost.
Teküs kant
A tuujaos, et aoluulasõl olõs midägi alalõ hoita, piät olõma kõrralik matõrjaal võtta. Kanepi kant om olnu väega teküs, sääl om iks haridust ja ütentegemist tähtsäs peetü. Üts tähtsämpi Kanepi kandi elolõ henge sissepuhkjit oll’ umaaignõ keriguopõtaja Johann Philipp von Roth (1754–1818). Timä tüüt’ Kanepin 38 aastakka, asot’ sääl Liivimaa kubõrmangu edimädse kihlkunnakooli, kutsõ ello piibli välläandmisõ seldsi, andsõ vällä Tarto maa rahva Näddali-Lehte ja tekk’ viil hulga asjo paigapäälidse ja kõgõ lõunõeesti kultuuri hääs.
Hirvlaane Milvi uma vahtsõ raamadu näütämisel Kanepi seldsimajan timahava 20. süküskuul. Rahmani Jani pilt
Hirvlaane hindas, et Kanepi kihlkunnakoolist saad hää kooliharidus andsõ illatsõmbalõ elo häitsemisele kõvastõ vunki mano. «Kihlkunnakoolin käüti är, sis pidi tuu haridusõga midägi muud tegemä, ku minemä mõisatüüle: naati vallakirotajas, kohtumehes vai küläkuulmeistres. Osa lätsivä edesi opma, näütüses Riia polütehniliste instituuti, kon käünü poisi teivä üle terve Vinnemaa suurt karjääri.»
Ku Tsaari-Vinnemaa otsa sai ja Eesti Vabariik vällä kuulutõdi, tull’ hulk korgõlõ koolitõduid ja rikkas saanuid inemiisi opteerumisõga kodokanti tagasi. Küllin olli tuukõrd suurõ taloperre, inämbüisi oll’ perren kümme last. Nii pidivä nuu, kiä tallo hindäle es saa, otsma muialt tegemist ja elokotust. Ümbre kerigukülä naas’ kasuma Kanepi alevik. Eestiaolinõ Kanepi oll’ ello täüs, näütüses tüüt’ alõvigun hulga ehitüsmeistrit, oll’ kuus kirstutegijät ja 16 puuti. Ütte noist peeti ka Milvi sünnükoton ja tuu om täl latsõpõlvõst meelen.
«Ku president Kaljulaid Kanepin käve ja ma tälle puutõ arvu seleti, sis tä küsse, kas tan olli inemise sis pistürikka. Ma ütli, et es olõ rikka: mu esä käve ehitüstüül, hanksõ rahha, et kuvvõliikmõlist peret üleväl pitä. Imä pidäsi puuti, pääle tuu kasvat’ latsi, kar’at’ lehmä, süütse tsiko ja tegi aiatüüd,» tulõtas 85aastanõ Milvi tuuaigsõt ello miilde.
Priitahtligu varakaitsja
100 aasta iist oll’ Kanepi nii suurõs kasunu, et inemise võti hinnäst kokko ja asuti uma vara kaitsmisõs priitahtligu tulõtõrjõseldsi.
Milvil hindäl om kah tulõtõrjõseldsiga köüdüs: kõik timä pere oll’ seldsin, säälhulgan tä esi latsõn. Ja tuu es tähendä, et latsõ niisama suuril jalon olõs tolgõndanu: nuurilõ olli uma ülesandõ, käüti treeningul ja võistluisil.
Tuu seldsi protokollõ perrä sai kokko Hirvlaane Milvi raamat, kon seen om 289 mehe eloluulinõ teedüs.
«Ma piä tuud suurõs väärtüses, et tan raamatun omma inemise mulla alt tagasi üles nõstõtu. Eluluu omma olõman ja kirämõistja saava noid lukõ,» seletäs Milvi. Tuul aol olli kõik herksämbä inemise tulõtõrjõn, tuuperäst või taad raamatut pitä mitte õnnõ tulõtõrjõ, a kõgõ Kanepi kandi aoluukroonikas.
Kuigi 2012. aastagast om Kanepin pästekomando kinni ja ka selts inämb ei toimõnda, om Hirvlaane Milvi õnnõlik, et juhussõ läbi alalõ hoitunu väega põh’aligu protokolliraamadu häie inemiisi abiga timä tüülavva pääle jõudsõva ja noist raamat sai.
Rahmani Jan
