Vana-Võromaa kultuurikuan saa 23. rehekuust nika ku joulukuu 5. pääväni kaia näütüst mi põlisrahvist sõbrust hantõst. Nätä saa handi latsi tettüid filme, kaia dokumentaalpilte, kullõlda helüinstallatsiooni, pruuvi sälgä handi kleiti ja istu handi telgin.
Mõtõ sääne näütüs kokko säädi sai alostusõ tuust, et 2018. ja 2019. aastaga suvõl kõrrald’ soomõ-ugri filmifond sügävän Tsiberi põlismõtsan handi nuurilõ mõtsa filmikooli. Handi noorõ tei sääl umakeelitsit filme ja näid juhendi Eesti, Ungari ja Soomõ kunstnigu ja filmitegijä.
«Filmilaagri peeti süvän põlismõtsan, inneskidsen handi põdrakasvatajidõ suvõlaagrin,» kõnõlas üts filmikooli oppaja Naulaneni Anti. Tuu laagripaik oll’ sääne, kohe pässi õnnõ jalaga üle suu vai sis paadiga müüdä jõkõ. Kõik, midä laagrielos vaia, tull’ paiga pääle vitä ja ka eelektrit andsõ laagrilõ diisligeneraator, miä muiõ tegemiisi taustas podisi, seletäs Naulanen.
Ummõhtõgi olli handi noorõ filmitegemisest väega huvitõdu. Ku edimädsel aastagal lei filmikoolin üten 25 nuurt, sis järgmädsel aastagal oll’ osaliidsi joba 35. Ku edimädsel aastagal panti päämist rõhku filmitegemise opmisõ pääle, sis tõõsõl aastal tull’ mano nõudminõ, et kõik filmi piät olõma handi keelen.
«Keelega om kah’os niimuudu, et kuigi laagri olli mõtõldu tuusjaos, et noorõ opnu tundma ja tähtsäs pidämä umma kiilt ja kultuuri, sis laagrist ossavõtjist mõistsõ handi kiilt vast viis nuurt,» seletäs Naulaneni Anti.
Soomõ-ugri noorilõ mõtõld filmikuul kasvi vällä soomõ-ugri filmifestivaalist, mille tougas’ üten abiliidsiga 2014. aastagal käümä Ungarist peri soomõ-ugri aktivist Csüllögi Edina. Mõtõ filmikoolist tull’ tuuperäst, et küländ kipõstõ sai selges, et säändse maailman ainulidsõ festivaali kõrraldamisõs om filme veidü ja pall’odõl rahvil olõ-i umakeelist filmiharidust ja umakeelidse filmi kommõt. Nii tull’ alosta tüüd nuuriga, et soomõ-ugri filmitegijit mano tulnu.
Perämädse säidse aastakka om MTÜ Finno-Ugric Film Foundation tegelnü väikeisi, päämidselt Vinnemaal elävide soomõ-ugri rahvidõ filmikunsti tugõmisõga.
UL
Pildi pääl tege laagrirahvalõ süvvä tädi Katja, kiä oll’ laagrin kokk. Meesterahvas pildi pääl oll’ nuuri filmilaagrin abimiis. Naulaneni Anti pilt
Näütüs «Mi põlitsist rahvist sõbra»
Vana-Võromaa kultuurikuan 23.10–5.12.2021
Kuraatri: Csüllögi Edina
Kujondus: Urmi Evelin
Helükujondus: Ruusmaa Vootele
Pildi ja teksti: Naulaineni Anti, Nimiku Liis, Rossi Outi, Kiluski Tõnu, Csüllögi Edina, Männiku Martin, Kõivu Laura
Tekstiilikunst: Seimi Eleriin
Sotsiaalmeediä: Kisandi Berta
PR: Räni Piret, Csüllögi Edina
Toimõndaja: Maureri Hedda
Filmi: Num Sang Joh noorõ
