Glasgow kotsil oll’ tiirutanu päält 400 erälennuki, kõik taivas ollu CO2 täüs. Tull’ miilde ütelüs: «Kas meil rahapuudust vai võlga veidü!»

Asju oll’ arutõdu ja oll’ jõutu järeldüsele, et inemiisi ja riike om erisugutsiid. Võru keeli: issanda loomaaid om suur ja kirriv ja ütele miildüs imä, tõsõlõ tütär. Nauru ja Kiribati mehe olli pandu hädäldämä: vele, avitagõ, mii upumi lainiide sisse (mitte noidõ patulainiide, midä ti tiiäde). Vele olli iks lubanu nüüri visada, ainult et mõni aastak vai aastakümme mindev aigu. Et seenis piat altvii toruga hõngu võtma. Aga lubati lahkõlõ, et üts firma nakkas noid torrõ tegemä.

Ütesõnaga: asi tõsinõ ja abi tulõman, joba seo aastasaa seen. Mul nakas’ kah noist saarlasõkõisist kahju, terve üü mõtli. Glasgow kamba erälennukiile tulõ pääle panda eriti jõhkra CO2 mass. Ei määnestki kvooti, muudkui köhi aga papp vällä. Tollõ summa iist, mia säält kokku korjus, asutõdas Ujuviide Saari Fond. Kiribati ja Nauru ümbrüs tulõ noid ujuviid saari täüs tetä. Edimäne saar võinu joba seo talv valmis saia, kui Brunei sultan kah mõnõ miljardilise veeringu fondi veerütäs. Keväjält tullu palmi pääle istuta, sis lätvä häste kasuma. Eesti võinu kasvuturbaga avita.

Aga fondi haldamises tulõ moodusta nõvvukogu. Euroopan piasi bürokraate jagunõma. Ainukõnõ kohus om tollõn, et tuu nõvvukogu tulõ allutada Saudi-Araabia säädüisile. Tiiät jo küll: kui mõni käsi sirutus edimäst kõrda võõra vara perrä… Perän muiduki lätt asi karmimbas.

Sääne asi mõos maailma majandusõlõ perädü häste: Soros asutas ütekäeliste kooli ja küll sis hiinlasõ kah midägi vällä mõtlõsõ. Mul tulõ õkvalt miilde, kuis nimä Pekingi pardsi jalalapatsiid turistele söödivä. Ma olõ noid siiäni umalõ katõlõ pinile paknu, noorõmb süü peris häste. Aga hiinlaisil ollõv nii hää ruug, et keele vii p… . Vabandust!

Ma ennusta, et nuu ehitüse koon palmega tettü imeruttu ja imehäste valmis. Raha jäänü ülegi. Kiä tuu õks taht noidõ Saudi-Araabia säädüisi…
Aga avitas! Siin om materjaali mitmõ järgmise protokolli jagu.

Pulga Jaan