Timahavadsõ Uma Lehe jutuvõistlusõ võitja Liira Singa om jo latsõst pääst häid juttõ kirotanu. Koolin loeti timä kirändiid iks ette ja oppaja soovit’ täl ülikuuli eesti kiilt opma minnä, a tuu plaan jäi siski katski. Uma Lehe jutuvõistlusõst om tä ossa võtnu pia alostusõst pääle ja kõrra innegi võitjas tulnu.
Singa eläs Misso lähkül Rammuka külän. Külän eläs 10 inemise ümbre, a osa naist õnnõ suvõl. Singa om Rammuka külävanõmb, kõrraldanu sääl pitõ, tokkõga käümist, talossit ja võistluisi. Tä om uurnu ka külä ja uma talo aoluku.
Lugõmisõ ja kirotamisõ vasta om Singal suur huvi. Tä võtt iks raamadukogost raamatit, lugõ näid ja pidä väikeist lugõmispäivikut, kon kokkovõtõ loetust kirän. Ku Uma Leht ilmuma naas’, sai timäst õkva seo lehe lugõja ja pia ka kiräsaatja. Joba sis, ku leht viil Põlvan ilmu, saatsõ Singa lehele ütentüüd. Ku naati pidämä jutuvõistlust, sis edimädse paar aastakka tä juttõ es saada, a päält tuu om egä aasta mõnõ luu saatnu.
Timahavanõ võidujutt, midä saa seo lehe neländä küle päält lukõ, kõnõlõs ütest esierälidsest puhtõst 1972. aastagal. Singa saatsõ timahava jutuvõistlusõlõ ka tõõsõ luu, miä kõnõlõs naasõst, kiä arvas’, et uut last, nika ku sünnütüslavva pääl sai teedä, et oodaki-i. Juhtumisõ, midä tä jutuvõistlusõ aol miilde tulõtas, omma tõtõstõ sündünü. «Vanast om iks nall’a saanu,» arotas Singa ja löüd, et perämädsel aol om egäsugumast läbikäümist veidembäs jäänü ja tuuperäst ka jutuainõst veidemb. Siski luut tä, et märk mõnõ jutu vällä ka tulõva aasta jutuvõistlusõs.
Kuigi oppaja soovit’ Singal ülikuuli minnä, imä tedä rahapuudusõ peräst sinnä es saada. Umma tüüello alost’ Singa Võrol kudamisvabrikun (Võru silmkoetoodete vabrik). Edimält oll’ täl plaan rahha tiini ja iks ülikuuli minnä, a sis tull’ meheleminek ja poja sündümine ja nii jäi tuu plaan katski.
Ildampa tüüt’ Liira Singa pikkä aigu Võro maavalitsusõ sotsiaalosakunnan, kon tä oll’ teedüsse-as’atundja. Võtsõ vasta inemiisi ja egäsugumast teedüst ja andsõ tuud edesi. A ku arvuti tulli, naas’ säänest tüüd veidembäs jäämä ja inemiisi naati vallalõ tegemä. Samal aol jäi Singal imä haigõs ja tä läts’ tagasi kodo Rammukalõ, kon päält imä huuldamisõ tull’ huult kanda ka lehmä, tsia ja hõhva iist.
Päält imä surma jäi Singa kodo kammandama. Poja pere käü täl iks külän ja abin.
Perämäidsil aastil om külä ütitsit tegemiisi koroona peräst vähämbäs jäänü. A uma kodokülä om Liira Singal nii hengen, et tä om kirotanu Rammukalõ esiki hümni. Mõnõ aasta iist lassõ tä tetä kogoni Rammuka külä sainakallendri, kon egä kuu man pilt mõnõst uma külä ettevõtmisõst.
Rahmani Jan
Timahavadsõ jutuvõistlusõ võitja Liira Singa võiduavvokiräga. Rahmani Jani pilt
