Parhillanõ aig paistus küländ keerolinõ,
a kuna nuu väega lihtsä ao omma olnu?!
2022. aasta om käen ja om selge, et ikäv taa aasta ei tulõ.
Luudusõ kruun
Olõmi perämäne kats aastat elänü haigusõhirmun. Taa aig om näüdänü, et kuigi inemine või arvada, et timä om luudusõ kruun, ja või otsusta tuu üle, mis tan luudusõn sünnüs, sis periselt om inemine õnnõ üts tükükene luudusõst. Sääne tükk taast ilmast, kes peris hulga mõotas ilmakeskkunda, a tä ei olõ määnegi jummal. Jummal pilve pääl pidä peenükeist naaru, ku inemine hinnäst timäga kõrvuisi püüd säädi.
Inne taad haigust oll’gi tunnõ, et täämbädse ao tiidüs ja elo omma säändse, et mi saami kõgõga kipõstõ toimõ. A ei olõ nii. Om aig naada luudusõst luku pidämä. Tuu ei tähendä, et mi piät hirmsale kõkkõ pelgämä, a avvupakja piät olõma.
Pingõ omma teräväs lännü
Ka riike ja rahvidõ vaihõlidsõ pingõ omma teräväs lännü. Aasta peräst mi näemi selgembäle, ku teräväs as’a periselt läävä. Maailma aoluun paistuski niimuudu, et midä kavvõmbalõ suurõst sõast, toda inämb nakkasõ pingõ kongi üles krutma. Põlvkundõl, kes sõta ei mäletä, tükvägi as’a minemä säändses, et lastas rusigu ja relva mängu. Annas jummal, et inemise sutnu naid asjo vaossin hoita, olku tuu sis Ukraina-teema vai tuu, mis täämbä Kasahstanin sünnüs.
Lähembäl aol saava kokko kats suurt riigipääd, Vinnemaa ja Ameerika uma. Nä nakkasõ naid asjo arotama. Kes ilma aoluku tiidvä, saava arvo, et tuugi pand ette kaema. Ei olõ teedä, ku vallalidsõ meelega nuu suuri riigimiihi kõnõlusõ omma. Ku kaia kasvai, mis 1930. aastidõ lõpun Münchenin sündü, sis tuu kõik pand mõtlõma. Et ega säält ummõhtõ ei tulõ midägi säänest, et koskil sõidõtas vähämbist üle. Ette kaema pand täämbäne olokõrd tervet maailma, säälhulgan Euruupa Liitu.
Ku kõnõlda Euruupa Liidust, sis om selge, et täämbädsen olokõrran om kimmämb olla terve Euruupaga kuun. Pall’o hullõmb olnu, ku mi pidänü olõma seon keerolidsõn olokõrran ütsindä.
Hää asi om kallis
Muidoki ei saa seost aastast kõnõldõn müüdä minnä tuust, et inemiisile tulli suurõ elektriarvõ. Viirtpite omma neo arvõ köüdedü ka tuuga, et inemine arvas, et tä om luudusõ kruun. Vannaviisi inämb ilma lämmäs küttä ei saa. Tüüstüslidse energiätuutmisõga piät võtma kokkopoolõ, tuu om selge. A täämbä ei olõ viil vällä arõnu muid võimaluisi. Üts asi om anda maru kimmit kuupäivi vällä, kuna mi lõpõtami pallavkiviga vai kuna tuumaenergiäga, a om selge, et kats puult tulõ kokko viiä.
Rohepüürdmist tulõ tetä. Egä taipsa inemine saa arvo, et mi tekütämi tan ilman asku rohkõmb, ku mõistlik om. A tõsõlt puult piät inemiisile selges saama, kuis ja määndse huuga noid asju aetas. Täämbä omma sääl tekkünü kääri ja tuu taht paikasäädmist.
Mi ei saaki luuta, et elektri vai gaasi hind kunagi ilmadu odavas lätt. Ilmselgele piät säädmä hinnäst tuu perrä, et hää asi omgi kallis. Ja selge, et inemine, kes om hindäle elämise sisse säädnü tuu perrä, et kõik om elektri päält, piät ka aho mano ehitämä.
Vällärändämine om saisma jäänü
Kõik nuu suurõ ja üleilmalidsõ as’a pututasõ ka ekä Võromaa inemist. Ma tahassi väega luuta, et inemiisi kipõt vällärändämist, miä om olnu Võromaal perämädse 30 aasta joosul, om veidembäs jäänü. No om joba joostu vällä kah. Ütiskunnaelo tüküski pendli muudu liikma ja vast no pendli käänd hinnäst.
Mullõ iks miildüs vahepääl kaia dokumentaalfilmi Rõugõ sovhoosi juhatusõ kuunolõkist 1980. aastidõ algul. Sääl kuunolõkil sovhoosiesimehe kabinetin oll’ sama pall’o korgõ haridusõga inemiisi, ku täämbä om Rõugõ vallan talomiihi kokko. Nõvvukogudõ aigu oll’ kõrd sääne, et väega pall’o inemiisi oll’ köüdetü põllumajandusõga. Koskil 17–18 protsõnti tüüiäliidsist tüüt’ põllumajandusõn. Täämbä saa põllumajandusõn tüüd paar protsõnti. A tuutminõ, näütüses teräviläkasvatus, om täämbä suurõmb, ku Vinne aigu oll’. Tuuperäst om hulga inemiisi Võromaalt vällä lännü.
A tõsõlt puult om hää nätä, et inemiisi om ka tagasi tulnu. Tuusama koroona om kah jäle jätnü: kaugtüü, midä varrampa iks prooviti ja oll’ häid ja mitte nii häid aigõ, om parõmbalõ käümä lännü. Tiiä umajago inemiisi, kes ommaki jäänü nüüd maalõ elämä ja saavaki suurõ hulga umast tüüst är tettüs kavvõst. Ütel osal inemiisist, kes omma midägi opnu, kes omma as’atundja, om midägi tetä. Mu hindä koton om kah tuu asi olõman: latsõ omma suurõst liinast tulnu siiä elämä, latsõlatsõ eläse tan. Ja ku ma kae, et Navi külän tetäs valla vahtsõnõ latsisõim, sis tunnõ, et elo nakkas kimmämbäs minemä. Tollõlõ tulõ väega üten ellä.
Ilmselge om tuu, et riigi puult om vaia kõrralda põhivärk: internetiühendüse, tii, elektri. Hajaasustusõ programmi tulõ edesi arõnda. Noidõ asjuga antas võimaluisi, et elo saanu maal olla, inemise maalõ jäiä vai tagasi tulla.
Hää võimalusõ latsi kasvata
Latsi kasvatamisõs omma Võromaal iks hää võimalusõ. Ku Tal’nan piät sünnüst saadik latsõ latsiaiajärekõrda pandma, sis Võromaal omma hää latsiaia, kotussit om ja noid tetäs mano. Eestin om ka immi iist hoolitsõminõ, kasvai tuu, et saat puultõist aastat latsõga koton olla, kuldaväärt.
Maakotussin omma latsi võimalusõ esiki suurõmba ku suurin liinun. Riigigümnaasiummõ võrk om luudu. Kutsõharidussüstem om tennü suurõ hüppe. Elokvaliteedi puult om umajago.
Tüükotussõ saaminõ ei olõ kül lihtsä, a säälgi om häid näütit. Tõsõlt puult, ku mi kõnõlõmi ilmast ja kliimast ja tuuga köüdetült kimmäle ka mõtsast, sis Võromaal om häste pall’o tüükotussit köüdet mõtsa ümbretüütämisega. Ja ku om presmist tuu pääle, et ragomist olõs veidemb, om tuu ka presmine väega pall’odõlõ tüükotussilõ, miä täämbä Võromaal omma. Tuud tulõ kah silmän pitä.
Mõtsa ragomisõ hulga kotsilõ ma umma saisukotust üteldä ei saa, selle et ma ei tiiä tuud. Ma ei tiiä, kas rako tulnu aastan 8 vai 12 miljonit tihumiitret puid. Tuu jaos omma tiidläse, kes ütlese.
A et tüükotussõ alalõ püsünü, tulõ märki ka tuud, kuis tan paiga pääl suurõmbat väärtüst tuuta.
Hädä omma klaarmisõs
Nii et aig om küländ keerolinõ, a kuna nuu väega lihtsä ao omma olnu?! Ma nii vana miis kah ei olõ, a 57 aastat iks midägi joba om. Olõ uman elon tähele pandnu, et ku vahepääl nakkas elokõnõ hääs vai kimmäs minemä, sis juhtus midägi, mis tuu segi lüü. Nigu näütüses päält kümne aasta tagasi inne majanduskriisi läts’ elo õnnõ parõmbas, inemise olli rahul ja sis tull’ tuu raksakas. Mõnõ aasta iist oll’ sammamuudu: paistu, et kõik lätt parõmbas. No omma sis tulnu naa tõvõ ja riikevaihõlidsõ hädä.
A om ka üts sääne ütlemine: hädä omma luudu tuujaos, et noid klaari.
Padari Ivari,
aoluku opnu poliitik
Helüaida ja Uma Lehe märgotuisi sari.
Seo märgotus sünnüs veebilehe helüait.ee
ja Uma Lehe kuuntüün.
Taadsamma märgotust saat kullõlda
autori esitüsen Helüaida lehe pääl.
