Vaktsiniirmine oll’ olõman ammu inne tuud, ku tä Euroopan «avastõdi». Peris kimmäle oll’ tä kasutusõl Lähis-Idan ja … Eestin. Eestin om üles kirutõt juhus, kon külä nõid pästse är marusoe purõtu inemise, kiä timä poolõ pöörivä. Osa püürdivä liina tarku arstõ poolõ, nuu kuuliva kõik är. Ammõtlikult es olõ Euroopan vaktsiini viil leiutadu.
Tuu, kiä võtt ette vaktsiniirmise, piat hindäle väega täpselt aru andma, midä tä tege. Vaktsiniirmine ei olõ postkontorin kirjü tembeldämine. Kahjus om asi nii, et kui asja tetä kampaania kõrran, lättki asi postkontori moodu pääle üle. Siin ei tasu näüdädä näpuga täämbädse päävä Eesti meditsiini pääle. Tembeldämine käve joba nõukaaigu, ku ma viil poiskõnõ olli. Tuukõrd käve asi päämiselt teetanusõvaktsiiniga. Kiäki oll’ tedä armõtun kogusõn arste kätte kupatanu ja oll’ vaia vallalõ saia, muidu lätt vanas. Tegelikult om teetanusõ vasta üts kimmäs abinõu – haava mõskmine lillaterälahusõga. Kui haav om pindmine, ei olõ tuudki vaia, hapnik tapp pisilasõ är. Kuna mõskmine om hulga rassõmb, es viisitä tuud tetä ja muudkui aga süstiti. Ma olõ esi noid süste arutul hulgal saanu ja vähembält üts juhus om mul teedä, kon nuur inemine noidõga hauda aeti.
Kuis tuu immuunsusõga sis asi om? Egal inemisel om kihän mitmõsugutsiid rakkõ, kiä ründäse vainlast (pisilast). Noid rakkõ om pall’u ja vaktsiin «ässitäs» määndsegi osa noist üte kimmä vainlasõ vasta. Kui nüüd tuud vaktsiini süsti viil ja viil, sis om võimalik pia terve immuunsüsteem ütte suunda pöördä. Aga mis sis, ku tuu vainlasõ asõmõl ilmus kiäki tõnõ? Sis ei olõ inämb kedägi, kiä tuud tõist olõs kantsõldanu, ja tä jõud tetä pall’u pahandust, inne ku tulõva vahtsõ immuunsusõraku ja lahingu üles võtva.
Umbõs sinnä om vällä jõudnu mii koroona-vastanõ vaktsiniirmine. Koroonaviirus om hulga intelligentsemp ku nuu, millega meil siiäni tegemist om olnu. Ogavalguvastanõ vaktsiin mõoski ogavalgulõ ja avitas edimält küländ häste. Aga viirusõl om ka tõisi võimaluisi ja tä võtt nuu kipõstõ tarvitusõlõ. Tuu kotsilõ üteldäs: viirus om muteerunu ja tuu om kahjus takastjärgi tarkus. Iisraelin ja Islandil, kon pia kõik inemise om kolm-neli kõrda süstitü, nakkas taud vahtsõ huuga möllämä ja viil hullõmbalõ ku inne. Mille hullõmbalõ? Selle, et organismi «sõduri» omma inämbjagu kõik ogavalgu kallalõ ässitedü, aga viirus om meditsiinisüsteemist kavalamb. Kujutagõ ette, et postkontorin press määnegi massin templiid pääle, nigu vinneaigne «ullveli» (mehhaaniline sepävassar). Kui rauatükk om alt är võetu, lätt jupp aigu, inne ku «ullveli» saisma jääs. Kahjus tüütäs mii vaktsiniirmis-süsteem kah «ullvele» põhimõttõl. Ja ku «ullvele» juht om samanimeline, ei saaki hääd nahka tulla. Esiki rahuldavat ei saa.
Ei mõistaki muud, ku eesti rahvalõ jõudu ja kimmäst miilt suuvi. Ja jätämi ütstõsõ süüdistämise, pääsüüdläne ei olõ Eestin.
Pulga Jaan
