Parhillanõ rahulda aig maailman nõud kõrrast inämb selget pääd ja katõ jalaga maa pääl olõmist. Tuu ei olõ kerge, selle et maailm muut hinnäst ilmadu kipõstõ. Pääle tulõ mugu vahtsõt ja vahtsõt teedüst, tuu väsütäs ja tege meele hereväs. Tuuperäst omma hää säändse tegemise, miä vahepääl maa pääle tagasi toova.
Vabariigi aastapäävä aigu om perämäidsil aastil mitmõl puul matkamist ette võetu. Kõnnitas, kaias, midä kodo ümbre nätä om. Kullõldas, kuis tsirgu laulva, kõnõldas juttu olnust ja olõvast ja plaanitas vahtsit tegemiisi. Säändsel matkamisõl om mitu hääd külge: naabri saava kokko, inemise saava hinnäst liiguta ja vahtsit asjo tähele panda. Jalaga käümine om jo õkva parasjago kipõ vai aiglanõ, et sutat tähele panda ka hindä ümbre olõvat. Ja õkva parasjago nii kerge, et ei panõ hirmsahe tehkätämä.
Ku aastapäävämatk tettü ja tunnõ hää, või tetä ka järgmäidsi matkaplaanõ. Paar kõrda nädälin uma meele selges matkaminõ om kimmäle parõmb ku tuusama aig ekraani vahti.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
