Priinime lugu: Määrits, Meerits ja Merits

Põhimõttõlidsõlt sama nime mitu kujju omma tegünü eri paigun. Määrits (66) ja timä vannamuudu kiräpilt Märitz (11) omma päämidselt Sangaste peritolu nime, Meerits (156) ja Merits (44) omma tegünü häste mitman paigan.

Sangaste Vaalumõisa Määritse talu peremehe Märitze Walda perrätulõja panti Soontaga mõisa hingelugõmistõ nimega Meritz. Sama priinime sai ka Kuigatsi mõisa kokk. Ka priinime Märitz saaja Unikülä, Tõlliste ja Iigastõ mõisan piässi olõma seo suguvõsa kavvõmba liikme. Inämbüse noidõ mõisidõ umanik vai rentnik oll’ Kuigatsi ehk Lõvi mõisa herr. Tuudaigu, ku 1820. aastil priinimmi naati pandma, oll’ vana Paul von Löwenstern talupoigõ ja mõisapiire mitmit kümnit aastit ütest paigast tõistõ ümbre nõstnu.

Määritse talu om uma nime saanu 18. aastasaal. 1723 elli roodsiaigsõ Undritsa Peebu maa pääl Unritz Meritz, tulnu Kullamaalt ja lubatu ku perisori sinnä tagasi saata. 1744 oll’ peremiis Unritz Meritz Ott. Võrumaal tulõ seod nimme ette Koigun: 1627 Meritz (Hinno ja Mick), 1638 Merretz. Tsooru mõisan Kikkaojal om Märätsi talu.

Nimme Määrits om tulnu viil ka Läänemaa Palivere mõisast. Priinime kuju oll’ Märritz ja nime saajidõ esä oll’ joba inne kirän ku Märritza Tönnis.

Järgmädse paiga omma säändse, kon nimme om kõikaig e-ga kirutõt. Saarõmaal panti Merritz Sõrvõn Kaavi külä Meritse talun ja Merits Elme mõisa Võhma külän, kon om Merise talu. Üts suguvõsa nellän mõisan ümbre Tartu sai priinime Meritz. Nii Vana- ku ka Vahtsõ-Põltsamaa mõisan panti seod nimme, üte alussõs talunimi Merritze ja tõsõl Meritza. Üts suurõmbit nime Meerits kandjidõ suguvõssu om peri Kolga-Jaani Võisiku mõisa Nõmavere küläst, ka sääl oll’ peritolutalu nimi Meritze.

Nigu nätä, om vana nimi olnu nii pikä ku ka lühkü ä– vai e-ga: Määrits ~ Märits, Meerits ~ Merits.

Üte võtmõ seo selgelt inne ammõtlikkõ priinimmi olõman olnu nime vallalõ seletämises and Saarõmaa Kaavi külä nimekuju 1645: Morritze Peter. Moorits, Maurits, Maarits – nuu omma kõik arvu saia mugandusõ, tulõva pühä Mauritiusõ nimest. Kas maarahva vai saksa keelen võisõ Mauritiusõst tegünedä ka ettepoolõ nihkunu vabahellega Määrits ~ Meerits? Võimalda tuu olõ-i. Vana-Antsla Maaritsandsi talust peri nimi Maarits ~ Marits, 19. aastasaal inämbäste Maritz – ka tuud om vahel kirotõt Märitz. Nime omma joba säändse, et näide välläütlemiste tulõ sisse imelikke käänätüisi.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

UMA Leht