Põlva kandi Lutsu külä talo- ja tiatrimiis Rüütle Janno om seos aastas tiatriplaani paika pandnu, a põlluplaanõga om viil umajago päämurdmist.

Lutsu tiatri, midä Rüütle Janno vidä, om seo aasta saanu joba kolm kõrda avvo. Minevä suvi mängitü tükü «Lõõdsajummal» nimmas’ Eesti rahvamajjo ütisüs aasta teo nominendis ja tükk sai ka Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi tunnustusõ. «Om tunnõ, et teimi õigõt ja hääd asja, julgumi taad tükkü ka seo aasta mängi,» ütles Rüütle Janno. «Rahvast käve minevä aasta hulga, a ma arva, et väega pall’odõl jäi seo lugu viil nägemädä.»

«Lõõdsajummal» om suvõtükk, täpsembält muusikal tunnõdu lõõdsamehe Kikka Karla elost. Tükün lüü üten 30 näütlejät, noist kolm omma toda ka ammõdi poolõst (Korolevi Marika, Tääri Veikko ja Miti Margo). Tõsõ omma paikligu vai paigapäälitside juuriga rahvatiatrinäütlejä. Ja muidoki omma pundin lõõdsamehe. Nuurt Kikka Karlat mäng Juhkami Markus ja vanõmbat, lõõdsakuningat, Järve Ants.

Hainakuu tulõ tiatril teküs kuu: Põlva keskplatsi pääl om plaanin mängi ka tervele perrele mõtõldut muusigatükkü «Une-Mati udujutu». Minevä nädäli sai Lutsu tiatri noidõ katõ tiatritükü iist ka Põlva valla kultuuripreemiä.

Põllutüü taht märgotamist

Tiatritegemine om Rüütle Janno päämine aoviidüs, a päämidses tüüs om iks põllutüü, midä tä om tennü jo päält veerändsaa aasta. Janno tiid umast käest, et põllutüü nõud ettekaemist ja märgotamist. «Ega mi ei tiiä, midä kevväi tuu. Ei tiiä, midä talv tege,» seletäs Lutsu talo peremiis, kiä kasvatas paarisaa hektäri pääl terävillä ja hernest. «Kõgõ suurõmb tüü om mõtlõminõ: kas ja määndsit investeeringit julgut tetä.»

Tä ütles, et pall’odõl põllumiihil, ka timäl, omma seos aastas eski väetüse viil är ostmada. «Sügüse lätsi hinna korgõs,» seletäs tä. «Hirm om tuuperäst, et ku piäs juhtuma, et talv talvõvilä är võtt, sis olõt käpile maan. Mis sa sis tuu väetüsega inämb tiit.»

Võisi arvada, et eelektri hind om viil suurõmbas murõs, a olõki-i. «Mul om fikseerit hind, viil pia kats aastat,» seletäs Rüütle Janno. «Mõtli vahepääl kah minnä börsihinna pääle, a sis naksi rehkendämä, et suvõl om kuu aigu vilävõtmist ja kuivamist. Ku mul tuu ao joosul kulus 30 000–40 000 kW/h ja ku juhtus nii, et kongi Skandinaavian ei puhu tuul, ei sata vihma ja elektri börsihind lätt nii korgõs, nigu tä no lännü om vahepääl, mis ma sis tii?»

Üts plaan om täl joba kimmäs: «Rapsi ei olõ kasvatanu ligi viis aastakka, a ma arva, et tulõ raps jälleki külvikõrda tagasi võtta, ei olõ päsemist.» Mille? «Raps om iks sääne rahakultuur, mis põllumehele sisse toosõ,» vastas Rüütle Janno. «Vilävaheldusõ mõttõn om tä kah suurõs abis. Ma ei olõ vahepääl tuuperäst kasvatanu, et tä nõud peris pall’o huult ja pritsmist om iks umajagu. Õigõ om tuu, et midä veidemb pritsmisega tegelet, toda hindäle parõmb. A ku tiit mõistlikult, nigu ette nättü, sis ei olõ midägi hullu.»

Toetusõ omma kur’ast!

A tuu kõrraga, kuis põllumiihile toetuisi mastas, ei olõ Rüütle Janno rahul. «Egäsugumadsõ toetusõ omma kur’ast!» põrotas tä. «Jõvvassi är uuta tuu ao, ku terven Euruupan ülepää är lõpõtõdasi egäsugumanõ põllumajandusõ toetaminõ.»

Rüütle löüd, et toetusõ omma ülekohtulidsõ, pääleki läävä suurõst luust rendimaa umanigõ karmanihe. «Sotsiaali puul omma muidogi toetusõ abis ja piätki olõma, a ma ei näe, et piässi toetama inemiisi, kellel om kats kätt otsan ja kõrvu vahel kah kõik kõrran,» ütles tä.

Hindä peräst viläkasvataja Rüütle Janno ei murõhta, selle et vilä hinna omma perämädsel aol üles lännü. Maaelo pääle mõtõldõn om täl suurõmb murõ tsia- ja lehmäpidäjide peräst. Tä ei imehtä, et mi tsiakasvataja tsiapidämise är lõpõtasõ. Ku Saksamaa ja Poola masva liha vällävidämise iist pääle ja tsia põhisüük – vili – mass perädü pall’o, sis omgi nii, et tsiapidämine lätt kallimbas, ku tsia müümisest rahha saat.

Kas noorõ inemise tahtva seo ilma aigu talonigõs saia? «Ei olõ võimalik nullist pääle naada, ku sul ei olõ tuud põhilist ressurssi – maad,» seletäs Rüütle Janno. «Kellel om vanõmbidõ talo vai ettevõtõ üle võtta, nuu saava toda tetä.»

Rüütle Janno pakk, et aiandus võisi olla päälenakkamisõs hää ala – olõ-i pall’o maad vaia. «A konkurents om sääl kah kõva. Ku es tulnu sisse dumpinguhinduga toodangut, ma usu, et mi köögiviläkasvataja elässi kah peris ilostõ är,» tuu tä jäl toetusõteema mängu.

Noorõ võisi kaalu ka palgatüüd. «Põllumajandusõn om kvalifitseeritü tüüjõu puudus, nii et kellel vähägi viitsmist om oppi, põllumajandusõn tüüd iks saa,» hindas Rüütle. «Tuu tüü ei olõ kül sääne nigu vanast, et lihtsäle traktorist, nüüd piät iks tark inemine olõma, et põllumajandusõn tüüd tetä. Ja vahepääl tulõ peris kõvva tüüd tetä: ku om iks silotegemine vai viläkoristus, sis ei olõ nii, et võtat puulpäävä ja pühäpäävä vabas ja hummogu katsas läät, õdagu kuvvõs olõt koton.»

Rahmani Jan

Põlva kandi Lutsu külä Lutsu talo peremiis Rüütle Janno lumidsõ nurmõ veeren.