Seol nimel om Eestin 108 kandjat. Nime vanan kiräviien algkujul Suder om kandjit 16. Nimi om peri nelläst nukast üle Eesti.
Helme kihlkunna Kärstnä mõisan panti Suder ütele taluperrele, kinka lisanimi vai esiki talunimi oll’ joba varõmb Suuder vai Suudre, nt 1811 Suhder Anss. Helme mõisan sai sama priinime kats nuurt miist. Tävveste võimalik, et nä olli Kärstnä ummiga sugulasõ.
Vahtsõ-Antsla mõisan saiva sama priinime Suder Pihlõni Jakapi Juhani läsk ja neli poiga, kinkast kül kõgõ vanõmb võeti kruunu ja kõgõ noorõmb oll’ 1850. aastagas är koolnu. A keskmäidsil vellil olli sõs hindäl latsõ.
Harjumaal panti sama priinimi Kose kihlkunna Ravila mõisan, perre esä Piitre oll’ Nappo Andresse poig. Tuust paigast kavvõdan, Harju-Madissõ kihlkunnan om ka Suutre-nimeline talu.
Virumaal Iisaku kihlkunna Tärivere mõisan sai priinime Suder Hansu Mihkli ja Hansu Aadam ummi perridega, näide elukotus oll’ Jaska talu.
Viies kotus om kah, Rutikvere mõisa Põltsamaal, kon panti priinimi Sudar, a keriguraamatulõ kirutõdi Suder. A tuu nimi kuuli vällä nigunii.
Kõgõ usutavamb selletüs om, et seo nimi tähend’ ’kängsepp’. Pääle Kärstnä mõisa es olõ ütski nime saanu pere taluperemehe pere. Eesti sõnavarakogun säänest sõnna kirän olõ-i. Sõski, võimalik sõna *suuder ~ suudrõ võissi jo kävvü kokku soome keele sõnaga suutari ’kängsepp’, miä om saad vana roodsi keele sõnast sūtare. Esihindäst om roodsi sõna takan koguni ladina keele sutor ’kängsepp’. Saksa keelen om olnu liitsõna umast sõnast schuoh ’käng’ ja ladina sõnast sutor, kokku pant schuohsūter, viil pääle tuud lühembäs kulunu: Schuster.
Rutikvere Sudar võisõ olla muiduki hoobis vinne lainsõna, vrd vinne keele су́дарь ’(armulinõ) herr’. Tuud selletüst võissi pakku ka Tärivere nimele.
Eestistämisel oll’ nimekuju Suder vastamiilt Virumaa nimekandjilõ, 18st eestistämise juhtumist 16 olli Hummugu-Virumaal. Mitu kõrda võeti tuu asõmalõ näütüses nimi Avasoo, Sulumets, Seljamäe ja Laanemets. Vahtsõt nimme Suviste saadi nii nimekujust Suuder, Suder ku Suddar.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
