Suurõn ilman om nii pall’u uudist, et kats kõgõ suurõmbat slaavi rahvast sõimasõ tõnõtõist täpselt üte ja sama sõnaga – fašist! Kummagi kotsilõ tuu sõna eriti ei passi ja tuud om püüdnü rahvalõ selges tetä vinne aoluuprofessor Andrei Fursov. Targõmba saava aru küll, aga suur jagu rahvast ei tii Fursovi jutust vällägi, lask õks vannamuudu edesi. Tulõ miilde, et nõukaaigu õnnistõdi eestläisi kah tuusama sõnaga. Ja kui slaavlaisi manu jäiä, sis peris ildaaigu sõimasiva kats lõunaslaavi rahvast tõnõtõist sõnaga «jebena duša». Hašek om «Švejkin» sellätänü tuud sõnna (noid sõnnu), et tuu om «rõve sõim serbohorvaadi keeles». Noh, vähämbält slaavi keelen, nii et om võimalik aru saia. Ja kes olõ ma, et nakka veneläst vai ukrainlast sõimama oppama. Kuigi, mu arust lännü lõunaslaavi sõna ka idaslaavlaisi man parõmbalõ paika.
Vanal hääl (?) aol kutsõva aadliku säändse sõimu iist vastalise duellilõ. Nüüd omma sis kats riiki naanu duelli pidämä ja aokirändüsel tohutu hää miil: om, millest kiruta. Võit üldä, et sõda käü puhtalt au peräst, muud sääl kummalgi poolõl võita ei olõ. Kaota om küländ pall’u ja ütte-tõist om ka joba kaotõdu. Aga midä taipas aadlikõ aust üts eestläne, kiä põlvnõs perisorjest.
Ku sõapagõja vällä arvada, sis üts asi lätt meile siski kõrda: söögikraami kallimbas minek. Nisu, päävälilliõli ja hummal saava edimädse paugu, noidõ eksport om suurõn jaon Vinnemaa ja Ukraina käen. Kõik muu tulõ takastjärgi, nii et eestläse suur kõtt ja lõualott omma hädäohun. Tuu omgi vast asja ainukõnõ paremb puul.
Vinläisil om kah tõetunn käen. Nimelt piat näide rikka ja pururikka (noid om tsipa inämb ku Eestin) valima, kas suur ja lai esämaa vai paks ja rassõ rahakott ilma esämaalda. Eestläne, kiä kõik segädse ao om umast esämaast kinni hoitnu, ei pruugi tuust kiusatusõst aru saia.
Mis mul, talupojal, kõgõ tuu sõimu ja sõaga pistmist? Tiidläse omma avastanu, et ku küländ suur hulk ahve tarvitas ütte ja tuudsamma asja, sis nakkas tuu asi levimä laembalt. Ja nii omgi, mu kutsik sõimas joba lambiid: nats, nats, nats! Ja ma ei mõistaki tälle selges tetä, kuis asja omma: kas «nats» tähendäs natsionalisti (ma loe hinnäst kah noidõ hulka) vai natsionaalsotsialisti – Hitler, Goebbels ja muu vastik kamp. Ummi lambiid ma tuu sõnaga küll solvada ei lupa.
Ku tagasi tõsitsõs minnä, sis kevädtüüde jaos pidänü mõlõmbalõ sõdivalõ poolõlõ saatma Eesti-Gruusia filmi «Mandariinid». Sääl ütles Elmo Nügänen: «Sõda sõas, aga mandariini omma valmi, tulõ är korjada.»
Põld tulõ kah maha tetä, jäägu vai sõda saisma. Mu peräst kasvai igäveses.
Pulga Jaan
