Tiidäolõvalt om edimäne kõrd, ku Kumu kunstimuusõumin saat näütüse aigu võrokeelist giidi kullõlda. Lõuna-Eesti maalikunstnigõ näütüst «Talomuro ilmaruum» kaema minnen võit julgõhe küssü võrokeelist giidi hindäle kõrva sisse kõnõlõma.
Välläpanõk oll’ väega huvitav, pall’o mitmõsugumaidsi töid ja kunstnikkõ, kel Lõuna-Eestiga köüdüs.

Kuikki näütüs oll’ joba eelmidse aasta rehekuust üllen, joudsõ teedüs mi rahvani seol aastagal, läbi Orioni Jana võro keele kohvitarõ üritüse. Pääle tuu andsõ Kõivupuu Marju teedä, et Tootseni Jaanil om plaanin timäga sääl näütüsel võrokeelinõ «Üü-ülikooli» lindistüs tetä. Nii saigi mi seldsi rahvalõ teedä antus, kuis kats kärbläst kõrraga kätte saia. Mi rahva kittüses tulõ üteldä, et inämbüs «Üü-ülikooli» kullõjist olliki seldsi liikmõ, nii ku ka loengu pidäjä esi.

Marju kõnõl’, kuis Eesti kunstnigõ edimäne rühmitüs kasvi vällä õkva Lõuna-Eestist, vanaperälidsest ja uma näoga piirkunnast. Kõnõl’ Võromaa inemiisi ummamuudu kuraasist, lämmüsest, ausast meelest, hüäst süämest, nutikusõst, a paigavaimust kah, midä tuul aol tettüisi pilte seest löüdä võit.

Paigavaim om üts sääne «elläi», kes näütäs elo edesiminekit paigan, mitte aon. Võromaa paigavaim om volüümikas nigu säälne maastik. Tä om mi, võrukõisiga kõik aig üten. Nigu ka tunnõ kävvü pallidõ jalguga kodomuro pääl, ku nõnna tulõ kummõli, upinhaina, murohaina ja tiilehe hõng. Mõtsvabarna hõng, maisinurmõ hõng, suidsusanna hõng, a kõrvun hobõsõ hirnatus ja lumõ krudisõmisõ helü saapa all.

Olõ sa põlis- vai välisvõrokõnõ, katõ vai üte jalaga maa külen, hoia umma paigavaimu, mis om sukka kõik aig üten, sis ei kao ka kiil, niikavva ku elämi!

Müürsepä Külli

«Üü-ülikooli» lindistüs Kumu kunstimuusõumin, rahva iin omma tiidläne Kõivupuu Marju ja lõõdsamiis Kõivupuu Kaarli. Tootseni Jaani pilt