Pidi joba varrampa kirotama, a näet, kättevõtmisõ asi. Aol om kõgõ rutt ja olõmigi jõudnu 21. aastasaa sisse. Esihindä kotsilõ ütle sis kah, et ma olõ provva Stadtberg ja umist elopäivist õkva 44 aastakka Võro liinan tassakõistõ toimõndanu. Ku Taivaesä taht, lasõ võiolla et edesigi.

A põhjus kirä saatmisõs om tuu, et inemise õks tahtva tiidä, kuis koton lätt ja mis sääl tetäs. Mu tii lätt vaihõl Ti kodohäärberist müüdä ja näe, et huunõ omma kõik kõrran ja sakõstõ astus värehtist hoovi pääle suur park koolilatsi. Näil olõvat huvi tekkünü noidõ innemuistsidõ juttõ vasta ja muidogi ka Kalõvipuja ilmuskmalda saisminõ uma riigi ja rahva iist keerulidsõl aol minevät süämehe. A piät ütlemä, et mitte siski kõigilõ. Mõni vänderdäs niisama rivi lõpun ja näputas umma telovärki. Tuu om meil sääne vahtsõ ao haigus, minkalõ arstiruuht viil löütü ei olõ.

Ma olõ esi kah vahel hoovi pääle ja tarrõgi sisse astnu ja trehvänü sääl maarahvalõ lisas esiki vällämaa kiili kõnõlõvit inemiisi. Uurva ja küsüse sääl Ti elo ja tegemiisi kotsilõ. Inemise omma kõik väega müüdä ilma hulkma nakanu. Tuu om ütelt puult hää, a tõsõlt puult liigusõ inemiisiga üten ka egäsugumadsõ hädä ja tõvõ. Teil Võro tohtrina olõs kimmäle mõnd hääd nõvvu anda, a mis tetä, aovahe om pall’o pikk vaihõl.

Ma ei saa märkmäldä jättä säänest hääd sõnumit, et Teil, avvustõt tohtriherr, om iks vidänü kah. Häärberil om aastakümnit väega hää ja huulsa pernaanõ, kes kodo kõrran hoit. Aimi om täl nimi. Täl om sääl ka mõni kultuuriandõlinõ abilinõ toimõndaman.

Teno Adamsoni Amandusõlõ olõti alatisõs Tamula järve veeren mi rahva jaos olõman. Ku kodonõ elo om kõrran, sis om süä jo rahulinõ.

Piä viil ütlemä, et mõnikõrd pühiaigu, ku mu tii kalmuaia päävärehtist sisse edevanõmbidõ mano vii, tii ma väiku piätüse ja panõ kündlekese ka Ti imä Anni kalmulõ tenos vaimuandõlidsõ puja iist ja tõsõ kündle tütrekesele Marie Ottiliele, kinkast oll’ luuta, et kasus vääriline vaimuinemine ja esä elotüü jakkaja. A Taivaesäl oll’ tõnõ plaan. Sääne om elo.

Üts suur murõkotus om viil. Viimädse poolõtõõsõsaa aastaga seen om maailman egäsugutsit asju juhtunu – ni häid ku ka väega traagiliidsi. Ja mis edesi saa, ei tiiä kiäki. Vot nüüd olõssi vaia külh väega toda vana Kalõvi tarkuisi raamatut, midä Kalõvipoig sõnapidäjä mehenä Varrakulõ lubasi. Äkki om sääl seen, kuis Putinländile vasta saia? Murõ om suur ja rohkõmp ei jovvaki kirota seokõrd.

Tervüst kõigilõ, kedä om au olnu teedä: Lindalõ, Kalõvilõ, timä poigõlõ, puuragojalõ, Soomõ sepäle, kullaketräjile ja tõisilõ vannulõ tutvilõ!

Linnamäe Helena