Mi elä keerolidsõl aol ja taa herevüse seen kõik aig rõõmsa sutva olla õnnõ tugõvamba. Tundlikumba jääse haigõs ja üts vaimotervüse suurõmb kiusaja om pitsüs (depressioon), väega mitmõsugumaidsi tunnussidõga haigus.

Statistiga perrä om meil Eestin umbõs 90 000 depressioonihaigõt ja arvatas, et egä viies inemine põdõ elo joosul pitsüst.

Mul om hulga tutvit, kiä omma taad põdõnu. Esiki kats tutvat psühholoogi tunnisti, et nimä võtva antidepressantõ. Pitsüse peräst olõ kaotanu üte lähküdse inemise. Taha seolõ tähelepandmist pöördä, inne ku ilda, selle et abi om võimalik.

Ku tunnõt, et sääne haigus pääle tulõ, är jäägu hindäette, hoobis kõnõlõ kinkagi, mine psühholoogi vai psühhiaatri mano. Ka kõnõlõminõ om joba hää alostus. Kõgõ tähtsämb osa terves saamisõ man om alalõ hoita hää läbisaaminõ perre, sõpru, kogokunna vai terapeudiga.

Must miil või olla väega rassõ meeleolomuting. Ka uma pehmembin vormõn mõotas tuu selgele mõtlõmist ja rüüv elorõõmu. Pitsüs tuu inemise seen võimsambalõ vällä tuimusõ, hädälidse olõgi, süü, hindä veidemb tähtsäs pidämise, viha ja pelgüse.

Ku halva tundõ jääse minkagi peräst pikembät aigu valla seletämädä vai välläpäsemiseldä, sis inemine toukas uma tundõ kõrvalõ vai tsurm ala. Nii lätt suurõmbas risk jäiä vaimsõlt haigõs. Negatiivnõ energiä nakkas otsma välläpäsemist ja kihä näütäs, et hädä tulõ är lahenda.

Ku inemine ei olõ opnu umma siseilma häste tundma, liigus tä esihindäst kõrrast kavvõmbalõ.

Api saa nii arstõ ku mindfullness’i (tiidlikkusõ) oppajidõ käest. Tähtsä om pitsüst tähele panda ja är tunda. Ku tarvitat mindfullness’i meditatsioonipraktikit, võit jõuda pitsüse alospõhjusõni.

Kiäki olõ-i säändses sündünü, a mõnõl meist om elo kiirdkäüke peräst vällä arõnu hiitliganõ närvisüsteem. Näil om kõgõ inämb api ja armastust vaia.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.