Nimme Liba kand seoilmaaigsõn Eestin 71 inemist ja samma nimme vana kiräviie kujul Libba 44 inemist. Tegünemise kotussit om neli.
Kõgõ suurõmb Liba suguvõsa tulõ Vana-Antsla valla Liba talurühmäst, midä no tundas ka ku Andsi. Tuu kotus om Rimmi ja Iiperä (Jõeperä) külä piiri pääl. Sääl panti priinimi Libba katõn talun, lisas viil sugulaisilõ vallan. Säälsaman elli joba 1687 Libba Hans. Viil varõmb, 1638, om elänü Libo Miter Uhtjärve külän ja 1627 sama miis Libba Mitter kongi Reidle kandin.
Rogosi mõisan om tõistsugumanõ nimelugu. Priinime Libba sai Hinomäe Kerstnä väümiis Rein uma perrega. Reinu esä Hindo vai Hint oll’ Raudsepä Piitre tõnõ poig, sulanõ mitman talun, joba viiekümnedselt pümme ja poja man. 1811 nimetedi tedä Raudseppa Libba Hindt. Või olla, et Hint ollegi liba jalaga ja Rein sai esä hõigunime hindäle priinimes.
Vara mõisan Põh’a-Tartumaal panti Libba Liba Juhani katõ poja perrile. Paistus, et tuu nimi kuuli pia vällä. Liba talu nimi Varal om külh põlinõ, vähämbält 1744 olõman olnu, arvada, et joba Roodsi ao lõpun kah.
Pilistvere kihlkunnan Kesk-Eestin panti seo nimi Kabala ja Ollepa mõisan. Nime saaja olli peri Kahala ja Pibari küläst ni võisõva olla umavaihõl sugulasõ. Seo om ainukõnõ kõrd, ku Liba nime man olõ-i nätä, et taa olõs tarvitusõn olnu joba inne priinime pandmist.
Sõna liba vana tähendus om ’viltu, kaldu, ülenuka, nilbõ’. Säält om vast peri ka võru keele liba ’limba jalaga’. Olõ-i selge, kas libasusi om saad tuustsamast ’kõvõra’ tähendüsest. Sõna liba viil üts tähendüs ’hatanõ’ om levinü Saarõmaal ja ei putu seo priinime manu.
Vana nimi, eriti Miitral Vanan-Antslan ja Vara valla talunimi võisõ olla ka esänimi, näütüses säändsist õigõusu nimmist nigu Liberat (Либера́т) vai Liveri (Ливе́рий). Tõsõst küllest om võimalik ka vana saksa nimi, näütüses Liebhard. Pikemb varjants om Liibert, lühemb võisõ olla lihtsalõ Liba.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
