Tal’na võro seldsi vahtsõt tiatritükkü «Kolm hinnapakmist» või kaia ku hääd meelelahutust. Kokko omma saanu harrastajilõ jõudumüüdä tükk, hää lavastus ja muusigakujondus. Kirsis tordi pääl või pitä tuud, et huulmada kergüsest pand tükk mõtlõma parhilladsõ ao andsakuisi pääle.

TEKSTIST. Kauksi Ülle kirotõt näütemäng om periselt vana muinasjutt «Repän hanikar’an». Sisu poolõst nuu juhtumisõ täämbädse ao inemisega es kõnõlnu, a kiränik om toonu täämbäst päivä nii pall’o sisse, et ärtundmisõst puudust ei tulõ. Nii tulõ vällä, et lihtsä meelega maainemiisi kõrval saami üten ellä lihtsä meelega euroraha jagajidõ tegemiisile. Tuu om nii ausa pilk täämbädse ao andsakuisi pääle, et naka vai ikma.

LAVASTUSÕST. A lavastus es lasõ ikku pääle tulla. Ma piät tunnistama, et es mõista tükkü kaema minnen midägi esierälist luuta. A edimäne muusikanummõr õkva tükü alostusõn pühkse mu kahtlusõ minemä. Edesi oll’ mitmõn paigan hääd imehtämist, näütüses hanikari oll’ sutõtu püüne pääl tävveste eläväs muuta. Tegemise es jää vinnümä: ku oll’ parasjago kõnõldu, tull’ mõni laul vai muusikapala vaihõlõ. Et lava pääl oll’ lauluansambli Liiso rahvas, panti laulu häste mitmõ helü pääle kõlama. Näütlejätöie man oll’ hää nätä, et kuigi põhjust olõs mitmõl tegeläsel kõvastõ olnu, es mängitä väega üle. Kokko oll’ tükk 45 minotit pikk, mis om säänest muudu tükü jaos täpsele paras aig.

KOKKOVÕTTÕS tulõ üteldä, et Tal’na võro seldsi näütetsõõri Tungõl ja ansambli Liiso kuuntüün püüne pääle jõudnu tükk om häste õnnõstunu. Või-olla tulõ tuu õnnõstumisõ man kõgõ inämb kaia lavastaja Joonasõ Inno poolõ, kiä om sutnu kahru ja soe tandsma panda.

Rahmani Jan

Hanikar’ussõst repän talorahva ja euroammõtnigõ iin. Pilt näütemängu kuulutusõ päält.