Nassar, mille kandjit om Eestin parla 78, om nimeuurjalõ üts hää priinimi, selle et kõik om algusõni selge. Nime saiva 1820. aastagal Vahtsõliina keriguopõtaja käest Pärtli Kersna poigõ Tann’o ja Jakapi perrätulõja Pältri külän, lisas Kersna kõgõ vanõmba poja Jaani poig Tannil Morosoo-Tsäpsi külän. Näist miihhist Tann’o sünnüaasta oll’ 1752 ja veli Jaan oll’ timäst vähämbält 10 aastakka vanõmb. Pärtli Kersna esä oll’ ummakõrda edenimega Nassar, Illika Pärtli Nassar, Jaani, Tann’o ja Jakapi vanaesä.
Priinimele alussõ pandnu Nassar pidi sõs olõma sündünü viil Roodsi aigu, arvada 17. aastasaa lõpun. Roodsiaigsõ kaardi pääl (1684) omma kirän peremehe Illika Bertill ja Hin. Vanõmba põlvkunna miis andsõ uma nimega nime Pältri küläle, noorõmbast (poig vai pojapoig?) sai alustusõ priinimi. 18. aastasaal es käänetä nimme viil Nassari, nigu nüüd, kääneti hoobis a-ga. Näütüses om üte ristmise man 1743 olnu ristiesäs Illiko Pertli Nassara Sohn Timmusk.
Mis Nassari nime man selge ei olõ, omgi välläütlemine. Võrumaal om tuud iks üteld tõsõn välten: Nassar : Nassari. Eestläse muialtpuult tahtva üteldä kolmandan välten.
Nime alussõs om muiduki vinne õigõusu häste harilik edenimi Nazar (Назар), keriklikult kujul Назарий. Õdagumainõ kerik Saksamaal seod nimme es pruugi. A Vahemere maiõn om pühä Nazarius iks tunnõt, näütüses Itaalian San Nazaro. Täämbä, 28. hainakuul omgi timä mälehtüspäiv, täpsämbält katõ pühämehe, Nazariusõ ja Celsusõ mälehtüspäiv. Nazarius elli Milanon, oll’ Rooma kodanik, tä esä oll’ arvada Samaariast Naatsareti liinast, midä näütäs nimigi. Vinne nimeleksikon kirutas, et nimi tulõ heebreä sõnast nāzar ’jumalalõ pühendünü’, a tuud mõistõt tiid inämbüs piibliuurjit sõski heebreä sõnaga nāzīr (nasiir).
Vinne perekunnanimega Nazarov(a) om viil sääne huvitav lugu, et suurõlt osalt om taa jo nimi õigõusu kallendrinime päält, a islamiusku rahvidõ man Vinnemaal om edenime alussõs araabia peritollu Nasr, miä tähendäs ’võit’, vai Nāssir ’võidutuuja’. Kirutaja omma moslemi edenime väega sarnadsõ kristliku nimega kokku pandnu ja nii omgi jäänü.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
