Perimüstandsu festivali aigu tull’ Tal’na võrokõisi selts Võrolõ näütemängoga, ja muidoki võrokeelidse näütemängoga. Lavalõ avit’ seo säädi inneskine võrokõnõ JOONASÕ INNO, kinkal om hulga aoviidüssit ja ammõtit, a kümnes ei olõ siski nälg, om hoobis tegemise rõõm.

* * *

Avitit Tal’na võrokõisi seltsil lava pääle tuvva võrokeelidse näütemängo, Kauksi Ülle «Kolm hinnapakmist». Olõt Võro liinan üles kasunu ja varramba sünnüliinan tiatrikunstiga kokko puttunu. Avida miilde tulõta, kuis seo oll’, midä sa tan teit.

Tõtõstõ, üle pikä ao astsõ ma ildaaigu ütel hainakuu pääväl Võro Kandlõ tagaussõst sisse ja lätsi lava pääle. Mi tiatritrupi etendüs «Kolm hinnapakmist» jõudsõ Kandlõhe. Seo hõng, seo imeline saal, armsa inemise, vahtsõ garderoobi… Mu seen heränesi nii tukõv mälehtüs, et istsõ laval tooli pääle ja rõõmupisara tulli silmä. Ma olli tan tagasi! Olli seod väega uutnu.

Ma olõ tenolik, et olõ sündünü Võrol ja saanu üten tetä pall’odõn kultuuriettevõtmiisin. Neo omma väärtüslidse läbielämise. Esieränis korgõlt hinda tüüd Võro nuuritiatriga. Seo oll’ mu hindä nuurusõaig kah. Eesti Vabariik oll’ vahtsõst luudu, ja kõik vahtsõnõ om jo põnnõv. Nuuritiatri oll’ Võrol asi, miä liigut’ vaimsõlt noid, kiä sääl üten teivä, ja pumbas’ vahtsõt muudu lavanägemüisiga tasadsõ väikuliina veresuuni sisse energiät. Mõnikõrd oll’ meil kogoni kats esietendüst, selle et ütele es mahu kõik huvilidsõ ja avvustaja är. Seo oll’ egäl juhul märk, et meid oll’ vaia.

Mu jaos oll’ tüü nuuritiatriga hindä teostegemise, pruuvmisõ ja opmisõ kotus. Ma olõ tenolik, et sutsõ seodsamma pakku ka pall’odõlõ nuurilõ. Seo oll’ suur rõõm, et saimi näütlemise kaudu võromaalaisilõ midägi üteldä.

Tii kumardusõ tuu ao kimmile nuurilõ: Mureli Hiljele, Tubina Taagolõ, Mäeotsa Ainilõ. Ja tõisilõ kah, kelle jaos nuuritiatri oll’ tiatritii alostus. Tuud mi jo väega tahtsõmi, et kiäki ka suurõlõ lavalõ edesi linnanu.

Kas olõt vaihõpääl kah tiatriga tegemist tennü vai oll’ seo üle hulga ao unõhtõdu mano tagasi tulõminõ?

Hää küsümüs. Elo om esi kah üts suur etendüs, ja esi mi tuud lavastami. Kõrd mängimi monotükkü, kõrd juhatami suuri seebioopõriid.

Ma ei olõ kunagi tiatrist vallalõ lasknu. Mi perre suur kirg om tiatrin kävvü. Või esiki üteldä, et seo om meile tõnõ hingämine.

Kuis sa võrokõisi seltsiga kokko sait? Määndse omma su varatsõmba kokkoputmisõ võro keelega?

Lavastajatüüs võrokõisi seltsiga läts’ lõpus sis, ku seldsi iistvõtja Müürsepä Külli oll’ kats aastat käünü ja nuianu, et kunas ma lavastama tulõ. A no ma iks väega tahtsõ seod esi kah. Lihtsäle olõ väega aktiivsõ eloviiega ja pall’o muuga köüdet ja peris pall’o ka Eestist kavvõmbal. Oll’ iks väiku hirm, kas saami ao poolõst nakkama. A võrokõsõ hoitva kokko ja ma tundsõ suurt tukõ.

Tal’na võrokõisi selts on kimmäs kamp inemiisi. Ma olõ pall’o mõtõlnu, et sääl võissi olla ka uma nuuriselts. Mi olõmi toimõndama joba küländ vana. Kuigi piässi ka nuuri sinnä meelütämä. Nigu nätä, mul ei olõ ütskõik ja vahtsõ mõttõ joba tsiirotasõ pään.

Võrokõisi seldsi näütemängutrupi tetä tahtmisõ rõõm nakkas külge. Ku ma olli päält mõnõ koolitusõ vai tihtsä tüüpäävä lõppu väega väsünü, sis õdagunõ tiatripruuv nõstsõ iks mu tujo ja energiä korgõlõ. Looda, et sutsõ näile umalt puult kah liikmisõ ja tetä tahtmisõ rõõmu pakku. Sai arvu, et näil oll’ minno vaia ja mul näid kah. Tugõsimi mõlõmba ütstõist.

Nal’aga poolõs, ku nä minno vällä kannatasõ, sis mul om vahtsõnõ ja suurõmb ettevõtminõ vällä pakku. Kaemi, mis saa. Iks võro keelen.

Kõnõlõt, et olõt köüdet pall’odõ ettevõtmiisiga. Midä sa ütlet, ku küstäs näütüses ammõdi kotsilõ?

Egä kõrd, ku ma piä mõnõ konvõrendsi jaos hindä kotsilõ midägi kirotama, tahas ma üteldä, et olõ inemine. Kuulsust ei olõ ma kunagi tahtnu, a mullõ miildüs väega inemiisiga läbi kävvü. Olla inemine inemiisi siän.

Mu põhitüü om koolitaminõ organisatsioonipsükoloogia valdkunnan. Seo ala läävä tülüolokõrra ja kuis noidõ seen toimõ tulla, stress, motivatsioon, hindä masma pandminõ jne. Inemise hindä üllenpidämine om timä toimõtulõgi ja edenemise päämine mõotaja. Ma kõnõlõ naist asjust koolituisil ja seminäärel ja käü ku miiskunnakoolitaja ettevõttin nõvvu andman. Ja säändsen koolitaja ja nõvvuandja tüün lätt kah lavastaja-mõistmiisi vaia.

Pääle tuu olõ ma Eesti floristigakooli direktri. Seon koolin opp aastan 100 inemise ümbre esi oppajidõ käe all floristis. Floristitüün avida kõrralda riikevaihõliidsi võistluisi ja käü läbi floristõga üle ilma. Säemi kokko lille ja show’sit.

Et umma miilt lahuta, tii ma mi perre reisifirman rühmäjuhi ja giidi tüüd. Nii saa kävvü pall’odõn miiliköütvin maiõn. Sääl omma esihindäst kah lavastajatüüs hää mõttidõ ja olokõrdo kogumisõ paiga. Inemiisi esisugumanõ olõminõ and hulga mõttit.

Reisihimolinõ Joonasõ Inno Austrian matkaman.

Floristina om sinno nätä olnu ka ETV «Terevisiooni» saatõ tiimin. Kas seo kuuntüü lätt edesi?

Teletüü and hää kooli, kuis esinedä, kuis istu ja astu, kuis kõnõlda. Telepurgin om kõik sada kõrda suurõmb, tuuperäst om seo hää näütlejämeisterlikkusõ lihvmise kotus. Nii et ka seon tüün olõ tiatrikunstiga köüdet. Kõik mi kasvõga toimõndamisõ läävä telekakaejidõ rõõmus edesi.

Ku olõt nii pall’o ilman ümbre käünü, sis mass su käest nõvvo küssü. Kohe sa soovitat mul minnä, ku mul om pall’o rahha, ja vastapite, mul om maru veidü rahha, a rännädä tahas iks?

Raha või tõtõst anda vabahusõ tetä rohkõmb valikiid. Saman saa väega väiku rahaga ümbre ilma reisi är tetä. Ma soovita sul kimmäle minnä Aasialõ. Tai ja Kambodþa omma maa, miä minno lummasõ. Esieränis budistlik filosoofia. Pall’o inemise uutva aasta aigu, et tulla mukka jäl reisile ja saia kokko munkõga. Püvvä kõgõ näüdädä reisiseltskunnalõ kotussit, kohe turistõ nal’alt ei viiä. Kaemi nii-üteldä nuka taadõ.

Paradiis ookeanin om Madeira saar. Sääl om luudus nii illos, et lihtsäle ei olõ võimalik jättä sinnä minemäldä. Kiä taht paradiisin är kävvü, sis tuu om võimalik õkva nüüd oktoobrin. Mi lindami.

Kuis sa esi kõgõ parõmbalõ puhkat? Kas Võromaa kah puhkusõplaanõ sisse mahus?

Ma puhka kõgõ parõmbalõ uman koton uma kõgõ kallimba ja armsamba inemise Anneliga. Olõmi loonu Tal’na lähküle mõtsa sisse väega armsa kodo. Mu jaos kõgõ parõmba hummogu omma sis, ku saa istu koton, juvva kohvi ja kaia aknõst aida, puid, mõtsa, ülepää luudust. Istu, mõtlõ ja mu mõttõ saava selgembäs.

A Võromaa om mu jaos kõgõ ilosamb kotus ilma pääl. Või astu sirgõ säläga rahva ette ja üteldä kõva, julgõ helüga: «Oh, Võromaa, oh, Võromaa, nii illos olõt sa.»

Küsse Kabuna Kaile