Kündjä küläseldsi mano luudu Põrknaklubi om umma nimme väärt, selle et ku leheluu tegijä külämaja mano jõud, omma paar klubi liigõt noorõ põrkna süümisega õkva päälside mano jõudnu. Ilm om illos ja tujo om kõigil hää.
Küläseldsi iistvõtja ja Põrknaklubi kõnnõisik Kuusiku Helgi tege jutuotsa õkva valla. Selts om olnu pikkä aigu hoolõn kogokunna inemiisi ütenhaardmisõga, a ütel pääväl küssevä latsõ, mille om kõgõ tsihtrühm vanõmba, a näile eräle ei olõ üttegi ettevõtmist. Säält sündü vanõmbil Põrknaklubi luumisõ mõtõ. Klubi juhtlausõs sai «Maal elämise kunst» ja tsihis opada latsilõ, miä luudusõn aasta joosul sünnüs ja kuis süük aiast ja nurmõst lavva pääle jõud. Põlitsõl põllupidäjäl om või-olla rassõ usku, a noorõmbal põlvõl om tõnõkõrd keerolinõ põrknapäälsil ja tillil kah vaiht tetä.
«Kõigil perril ei olõ inämb pindremaad, esiki maalatsõ nakkasõ maatöiest võõrduma,» pand Helgi täämbädse päävä saisu sõnno sisse. Keväjä tull’ kotusõpääline põllu- ja põllumassinidõ pidäjä appi ja avit’ Kündjä küläseldsi maja taadõ pindremaa tetä. Põrknaklubilidsõ saiva teedä ja kaia, mis ja kuis keldri ja külmäkapi täütmises maaha pandas. Muiõ tegemiisi siän käüti uudistaman, määndse omma uibu ja tõisi viläpuiõ häitsme: Eesti Vabariigi 100. hällüpäävä puhul tetti Kündjä küläseldsi maja taadõ jo saa viläpuuga aid.
Esiki talvõl ei lää Põrknaklubi lakja. «Talvõl omma uma rõõmu ja kaemist väärt as’a. Kõik puuliigi omma jo ummamuudu: näil om uma kruun, midä näge häste õkva sis, ku lehti külen ei olõ,» ütles Kuusiku Helgi kimmä tahtmisõga avita latsil egäl aastaaol luudusõst parõmbalõ arvo saia. Kaiõn ja kumbatõn ja miä viil väega tähtsä – lõhnu nuhutõn.
Keväjä tettü põllu pääl kasusõ nüüd põrkna, sibula, verevä peedi, kardohka, maas’ka… Kõik aiakraam om joba parajalõ lihhav. Kuis latsil kitskmine läts’? Kuusiku Helgi sõnno perrä es lää väega häste: üten hainaga tükse ka külvet kraam vällä tulõma. «A kül seo aig viil tulõ, ku mi seo tüüga kah nakkama saami,» hoit Helgi luutuisi korgõl.
Kuusiku Helgi üten kõgõ põrknahimolidsõmbidõ latsiga virkse vaihõl. Kavvõmbal kaeja võtva viil huugu. Kabuna Kaile pilt
«Seo om mu lemmikkotus,» ütles Põrknaklubi Sandra seldsimaja-tagodsõ pindremaa kotsilõ. Kõrras paistus, et tä tege vast nall’a, a ku edesi kõnõlda, lätt tuu tundminõ üle. Küsümüse pääle, miä teile klubi tüüst seeni miilde om jäänü, ütles Mario põrknast haugatõn, et timäle miildü võiulillikrantsi tetä. Tulõ vällä, et mõnõlõgi oll’ tuu edimäne kõrd sääne asi valmis poimi. Lisette and teedä, et tälle miildüs kardohkavõtminõ. Tuu tähendäs sis, et timä korgõ hetke pindremaal omma viil iin.
Lõpus panõmi virkside veeren käe kah külge. Latsõ otsva parra suurusõga põrknit ja Helgi näütäs, kuis näid tulõ vällä tõmmada: iks nii, et lõngutat veidükese siiä-sinnä ja sis kaksat. Põrknas käen, pühitäs tuu haina pääl mullast puhtas. Ja ragistamisõs lättki. Makõ omma neo noorõ põrkna kül. Helgi kitt, et õkva nii om latsi jaos õigõ ja hää: nuu mõnõ põrkna külge jäänu mullateräkese andva süüjäle maajõudu, miä avitas tõvõkimmüst nõsta.
Ooda, a mille klubi säändse nime sai? Tuuperäst, et latsõ omma klubin mitmõn vannusõn ja pikkusõn, a põrknas põllu pääl või kah olla esi suurusõn – olõnõs, kuis kasumisõs ruumi jääs.
Egäl juhul lätt Põrknaklubi huuga edesi. Pia om iin rabamatk, et kaia umalt pindremaalt kavvõmbalõ. Edesi uutva roho- ja maiguhaina üleslöüdmist. Sügüse kokatas umakasvatõdust kraamist kimmäle midägi hääd. No ja pikä plaani omma kah, tulõvas aastas: näütüses mutukidõ ja tsirkõga tutvas saia.
Kiä taht Põrknaklubi tegemiisist inämb teedä saia, tuul mass kaia Porgandiklubi postituisi Instagramin.
Kabuna Kaile
