Minevä nädälivaihtus saiva Vahtsõliinan kokko näütlemishuviga võrokeelidse noorõ. Näütlejä ja lavastaja Tagamõtsa Tarmo käe all tetti näütlemishar’otuisi ja panti kokko lühkü tiatritükü. Näütlemislaagri kutsõ kokko herksä Vahtsõliina nuur Meri Emma Sofia.

«Ku ma väiku olli, käve keelepesän. A ku ma kuuli lätsi, es olõ inämb väega kokkoputmist võro keelega, kooni mu imä otsust’, et tulõ koton naada kõnõlõma võro kiilt. Ja sis panni ma tähele, et väega veidü nuuri kõnõlõs võro kiilt. Tuu oll’ veidükese kurb. Ku lätsi seo suvi Mõnistõlõ võro keele laagrilõ, sis sääl ma näi, et iks om nuuri, kiä võro kiilt mõistva. Säält tull’ mõtõ esi tetä üts laagri, miä om täüs lõbusat tiatritegemist, a avitas ka võro kiilt hoita,» seletäs nuur laagrikõrraldaja Meri Emma Sofia.

Põimukuu alostusõn Võromaa aasta noorõs tunnistõt Emma Sofia sai umalõ mõttõlõ vallavalitsusõst tukõ ja nii tull’gi 17. ja 18. süküskuul kokko kamp nuuri, kinkalõ Tagamõtsa Tarmo naas’ tiatritegemist oppama.

«Häämiil om tuust, et nuuri om üle Vana-Võromaa, ei olõ nii, et kõik omma ütest küläst. Om Oravilt, om Kruutusõlt, om Võro küle alt. Noil, kiä tan omma, omma kimmä juurõ all, nä ei pelgä umma kiilt ja ummi inemiisi,» kitt Tagamõts.

A midä noorõ näütlemislaagrin tegevä? «Kaemi võro kiilt läbi tiatriülesandidõ ja -mänge,» seletäs Tagamõts. «Jagasi noorõ kolmõ rühmä ja lasksõ egäl grupil tetä lühkü lavastusõ nimega «Kalõvipoig». Ja ma püvvä opada tuud kah, et väega tähtsä om aig. Seletä, mis om lavalinõ aig ja mis periselo aig. Et olnu selge, et aig ei olõ raisada, sis om sääne ülesannõ, et piät tegemä tiatritükke, miä ei kestä üle katõ minoti.»

Katõpääväne laagri lõppi osaliidsi ülesastmisõga Vahtsõliina rahvamaja püüne pääl. Sai nätä, määndse tiatritükü vällä tulli ja midä taa aoga viil selges opiti.

Rahmani Jan

Laagri kõrraldaja Meri Emma Sofia (iin) uma rühmäga tiatriülesandit tegemän. Rahmani Elo pilt