Buenas!

Lämmän palmi all krokodille ja ahvõga ütenkuun ellen olli ma joba är unõhtanu, et parhilla omma Võromaal ruusatii muadsõ, tarõkorsna tossasõ ni päiv om lühemp ku üü. Tuuperäst, et Põh’a-Argentiinan om pääle naanu kevväi. Kliima lämmämbäs minegi peräst omma seol aastagal kraadi viil korõmba ja hariligu ilmanättüse nigu pikne ja vihm hullõmba ku Euruupan.

Näütüses lää-i Ladina-Ameerikan kiäki vihmaga kotost vällä, selle et kõik ujus kanalisatsioonivii seen. Liinan või peräst pikembät satu gondliga sõuda. Koolimaja omma rõskõ, külmä ni vallalidsõ planeeringuga ja ilma kütmisesüstemildä.

Uulidsasillutisõ omma mõrrit täüs. Jõõ, kon inne elli alligaatori, egäsugudsõ esierälidse kala ja kasvu, omma tühäs kuionu ni maastigupalangu laiutasõ egäl puul.

Lihtsäle Võromaa naasõlõ või lämmi lõunamaa elo mõnikõrd kehvä lõpu saia. Näütüses kävemi kotusõpäälitside tiidjämiihiga tsunglin matkaman. Sääl jagi ma umma banaani üte mõtsa-ahviga, püüdsemi kalla ni sõitsõmi kajakkõga kaema, kuis imäkrokodill vähämbit krokodillilatsi oppas.

Ku päält Mowgli muudu tsungli vallutamist kodo jõudsõ, näi, et olli hindäle pükse, hammõ ni hiussidõga sälgä palotanu verevä joodigupäivitüse. Päält tuu olli saanu hirmsa päävalu ni umbõs 20 villi egä varba kotsilõ. Lisas tull’ järgmädsel hummogul vällä, et ma olli saanu purra määndsegi tundmalda moskiito käest ja üüse täpilidses lännü. Õnnõs lõppi seo lugu häste ja kõrvatagodsõ olõ-i inämp nii likõ.

A tuust, kuis ma Ladinan argentiinlaisilõ ubinakuuki küdsi, näile kaarajaani ja võro kiilt opsi, kirota joba järgmädsen kirän.

Nos vemos!

Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.