Seod nimme kand Eestin 622 inemist. Hingelugõmiisi perrä panti nimi 33 mõisan, a või olla, et om viil ütsikit nime Kolk saamisi hingelugõmisõ nimekujust Kolga (242 kandjat). Priinimme Kolga parhilla pututa ei jõvva.
Mõnikõrd kirutõdi ka Kolck, a näütüses Saru mõisa Kolk kirutõdi hingelugõmistõ koguni Kolg.
Saarõmaal oll’ nime pandmisõ kotussit viis, Mulgimaal kats ja Põh’a-Villändimaal neli, Tartumaal säidse, Võrumaal katõssa. Põh’a-Eestin oll’ kotussit veidemb: neli Virumaa mõisat, kats Harju- ja üts Järvämaa mõisa.
Võrumaal panti Kolk joba 1809 Erästvere ja Koorastõ mõisan. Erästvere suguvõsa oll’ suur ja 1816 oll’ Erästvere nimi levinü ka Vana-Piigandi mõisalõ. Põlva kihlkunnan Vana-Koiola Vanankülän panti Kolk Tolga Piitre Juhanilõ perrega ja ull’veli Adolõ. Sääl sõs Tolk > Kolk.
Rõugõ kihlkunnan panti Kolk Vahtsõ-Kasaritsa mõisa Palomõtsa külä mitmele perrele, kiä olli Sibula Hanni perrätulõja. Haani Kolk tull’ Plaani kandi Naha küläst. Rõugõ mõisa Kolk panti Matsi külän ja säält peri mõisa kangru perrele.
Urvastõ kihlkunna paigapääline Kolk om peri Vana-Antsla mõisast, a siin om ka Kanepist ja Mulgimaalt sisse tuudut nimme.
Harglõ kihlkunna häste tunnõt Kolk om nime saanu Saru külä Tammi talun. Kiränik Kolga Raimond, kinkal om täämbä 30. surma-aastapäiv, om säält talust peri. Sõski tulõ Harglõst ka üts tõnõ Kolk. Mõnistõ mõisa Ihtõ külä Tiidu talun om hingelugõmisõ perrä pant saksa nimi Winkel ’nukk’. Keriguraamatun om Winkel kasti sisse tõmmat ja är tõlgit: Kolk. Kolga nimega läts tuu suguvõsa edesi Tsooru mõisalõ Rõugõn.
Päämine sõna nime alussõs oll’ muiduki kolk: kolga, miä tähendäs ’nukk, tsopp, jõõ käärd vai hainamaa jõõ käärun, kõrvalinõ kotus’. Säänest tähendüst om häste tunnõt Võru- ja Tartumaal ni Põh’a-Villändimaal. «Välimäst kutsuti nukk, sisemäst kolk,» üteldi Harglõn. Muial om pilt kirivämb. Om jo teedä, et mõnikõrd käänetäs nimme Kolk’: Kolgi. Näütüses Saarõmaal Kaarman om Kolk pant Elme mõisa Võhma külä Sepa talun. Vast sõs hoobis sepä kolkmise perrä? Mulgimaal Helmen omma Ritsu talun pantu nime Kolk ja Pehme. Sääl võissi jo tähendüs hoobis ’kalg’’ olla? Mitmal puul tundus ollõv viil nii, et kolk võisõ tähendä ’kolakas’. Tä või tähendä ka mitmit asju linatüü vai hobõsõriistu man. Kolk’: kolgi om jo ka Võrumaal tuu puu, miä käü katõ otsaga trenke külge ja keskest konksiga hobõsõvedru vai ägli külge.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
