Suvi läts’ ku tsirgusiivol, alas’ki süküs ja minol sünnüpäiv. Olõ sündünü üüse kellä veeränd üte aigu. Niisis tulõ mõni aasta süküs varramba, ja olõ sügüselats, a inämbjaolt iks ildamba, ja sis olõ suvõlats, nigu seogi aasta. A sünnüpäävä pidämisega oll’ sääne lugu, et küläliidsi käve mitu nädälit järgemüüdä.
Saiõ kingitüses suurõ raami, kohe saa egätsugutsit eri suurusõga pilte panda, ja sis viil 120 eurot ja 10eurodsõ Coopi kinkekaardi.
Lätsi puuti ja kõgõpäält kullu mul tuu 20euronõ egäsugudsõ tarviligu träni pääle ärki. Õkvalt oll’ vaia aknõkliipmise papõrd (vai linti) osta. Kõgõ laembat inämb es olõki. Kõik oll’ är ostõt seo külmä ja kehvä küttega talvõ hirmun. Võti sis kitsambat, a toda kullu poolõ rohkõmb. Viil olli kõik tangainõ otsan ja tollõ pääle kullu viimäne sent.
Mõtli, et niimuudu külh ei sünnü kingitüt rahha kuluta. Piässi iks ostma midägi säänest tervüsele hääd, midä vaia lätt ja mis õkvalt otsa ei saa. Tull’gi hää plaan. Mul tutva mesinik, kelle käest kaupli 50 euro iist mett. Hää talvõl hindäl võtta ja saava latsõ ja latsõlatsõ kah. Tuu tundu jo vähä targõmb tego.
Lätsi sis ütspäiv Coopi puuti uma 10eurodsõ kinkekaardiga. Osti nii ütte ku tõist tarvilist kraami, nigu tsukrut, piimä, kohopiimä, kõgõ odavambat vorsti ja kohvi. Egä ma täpsehe es rehkendä, a arvssi, et piässi jakkuma. A kassan üteldi, et viil vaia pia kolm eurot. Ma es saa arvo ja ütli, et mul jo kinkekaardi pääl raha. Sis ma taipsi, et arvõ tull’ suurõmb. Massi mano ja ütli vabandusõs, et hinna nõsõsõ nii kipõstõ, et ei jõvva inämb üten mõtõlda.
Kuigi kuu lõpun oll’ jäl söögiraha otsan, es taha toda viimäst viiekümnelist niisama är kuluta. Mõtli, kost vapa rahha saia. Lätsi siinde sünnikodo kanti. Ega ma muial seenekotussit ei tiiäki. Õnnõs oll’ mõtsa mu jaos niipall’o siini jätetü, et saiõ kokkoostust pia 24 euri. Tuu iist sai niipall’o süvvä ostõtus, et jakku palgapääväni.
A prõlla mõtlõ kõik aig, mis tuu viimädse viiekümnega pääle naada. Niisama hoita kah ei olõ mõtõt. Vahtsit talvõsaapit olõssi vaia, a kõrraligu masva joba rohkõmb. Egä vannol kah viil talla all, mis tuust, et ütel nõna jo liimitü. Vast pidävä seo talvõ viil vasta.
Periselt tahassi ma kuluta uma lillihuvi pääle ja osta tulbisibulit. Jõudsõ umast uudismaast jupi lille jaos är kitsku ja prõlla om viimäne aig tulpõ maaha panda. Sis keväjä om hää kaia, kuis lilli ilosahe häitsese.
Vanastõ oll’ murõt veidemb, sis tull’ egäüts kingitüsega ja raha kinkmine es olõ viil moen. Sait vai viis ütesugust sainakellä, a vähämbält es piä mõtlõma, kuis sünnüpäävärahha kuluta.
Urmi Aili
