Lugu juhtu sügäväl Vinne aol Võromaal Järve kolhoosi tsigalan, kon mino imä oll’ immisetalitaja ja sõsar Maie süütse nuumatsiko. Oktoobripühä olliva õkva tulõman, nii nädäli ao peräst.

Minti nigu iks tüüle. Kõik eläjäkese kaeti üle. Äkki hõigas’ sõsar Maie laudast imäle: «Tulõ siiä, midägi om imelikku, veretii om laudan maan!»

Loeti sõs tsia üle ja tull’gi vällä, et üts umbõs 200kilonõ om puudu.

Kutsuti zootehnik Paali Heli kohalõ. Timä kutsõ õkva vällä piirkunnamiilidsä Kruto Volli.

Edimäne asi oll’ miilitsäl õkva tsiatalitaja kodo läbi otsi. Koton olli ma esäga. Es saaki arvu, mille miilits õkva mi poolõ tull’. Küsse kõrraga, koh om mi lihatünn, ja käskse tuu ette näüdädä.

Esä läts’ kur’as, küsse, midä seo piäs tähendämä. Miilits sis selet’, et tsiga om är tapõt ja varastõt. «Sino tütre sulust,» selet’ tä viil mano. Esä muidogi, et otskõ aga, tuu jo omgi miilitsä tüü.

A esäl oll’ õkva puskarimess köögin kohisõman. Tä pidi samal pääväl nakkama hans’at ajama. Oll’ jo aparaat paigan ja küüki tuudu. Miilitsäle jäivä nuu toro kõik silmä. Tä käskse esäl tuvva koti suula, vali umbõs puul kotti suula messi sisse ja käskse tuu eläjile süütä. Edesi võtsõ tä nukast kirvõ, vei hans’a ajamisõ toro vällä puukuuri ette paku pääle ja pesse kirvõga kõik kokko.

Ma muidogi iksõ suurõ helüga ja imesti, midä seo kõik tähendäs. Miilits oll’ väega ülbe ja ütel’ esäle, et oktoobripühä tulõ olla ilma hans’alda.

Ku miilits är läts’, nakas’ esä õkva umma tüüd tegemä. Tä ammut’ meski tagapatta, lei kaasõ pääle. Suul oll’ jo põhja vaonu ja meskit är es tsurgi. Esä läts’ naabri poolõ vahtsidõ riistu perrä, tuul aol olli egän talon hans’a ajamisõ riista olõman.
Perän ütel’ esä, et hansa sai viil kõvõmp ku muido. Hans’at sai iks nii pall’okõnõ, et tuuga peeti är oktoobripühä, jõulu, saadõti är vana aasta ja võeti ka vahtsõnõ aasta üten naabridõga vasta.

Ma naksi tuust aost pääle miilitsävormin inemisi pelgämä ja pelgä siiämaani.

A tsiavarast es saiaki tuukõrd kätte.

Riitsaarõ Laine

Reimanni Hildegardi tsehkendüs