Naksi ilma kuulutama
Ma kuuli raadiost, et timahava tulõ säänesama külm talv nigu tõõsõ ilmasõa algusõh. Tuud talvõ ma mälehtä-i. Ega ma nii vana kah olõ-i. A säänest külmä joulukuud ku minevaasta oll’, tohessi ei joht tulla.
Minevä sügüse oll’ jo inne märdikuu algust pall’o tüüd elämisest hiiresita kraammisõga. Tüksevä väega tarrõ tulõma. Pidi mito vuuri poodist näile helleverevit viläterri ostma. A timahava olõ-i viil hiire tarrõ sisse tükmä naanu. Jo sõs pidä väläh viil lämmind. No ja naa undsõdsõ ilma andva kah märki, et suurt külmä viil ei tulõ.
A mis pääle vahtsõaasta saa, las tuud ütlese ilmatiidjä. Ku mu ettekuulutaminõ ei lääki täppi, sõs vähämbält om hää usku, et lämmi viil püsüs.
