Idalõ võinu mälehtüspingi panda
Pikkä aigu olli Võrun kuulsa pilditegijä Kepniku, Ida ja Aleksander. Aleksander oll’ Pärnust peri, a Ida tastsamast Vagula küläst.
Ida oll’ üts vähätsit Eesti naisfotograafõ, kiä toimõnd’ väega pikkä aigu. Tä oll’ suur naanõ, sälän oll’ täl tihtipääle rohilinõ pikk, piaaigu kundsani mäntli. Ja daamiküpär iks pään.
Kepnikõ ateljee oll’ Kreutzwaldi uulitsan, umbõs sääl, kon parhilla om Vanaliina bussipiätüs. Ateljee aknidõ pääl olli reklaampildi, kon pääl soldanipoisi. Maatütrigõ pilte oll’ sääl kah. Maarahvas iks käve näide man pilte tegemän, selle et oll’ teedä, et säält saa ruttu pildi kätte.
Ku Kepniku vanas jäivä ja pilditegemise massina tõisil parõmba olli, juhtu nii, et näist saiva tsipa nigu nal’anumbri, selle et näide pilte päält oll’ rassõ inemist är tunda. Kõnõldas, et ütte ekskursiooni es taheta tuuperäst Saarõmaalõ laskõ, et Kepnikkõ tettüisi pilte päält es saa arvo, kas nuu omma iks sama inemise.
A huulmada noist äpärdüisist võinu Võromaa pikäaolist pilditegijät Kepniku Idat meelen pitä. Päält pilditegemise oll’ Ida ka muistidsõ Tamula asulapaiga löüdjä. Nimelt sattõ täl sõrmus vette ja tuud otsõn löüdse tä Roosisaarõ veerest ürgveise sarvõ ja luid. Pääle tuud naati paika uurma ja löüti säält viil Eesti kõgõ vanõmb pääluu ja muud esierälist.
