Minevä aasta lõpun aeti kuu aigu palli takan ja kaeti, kuis Katarin lätt umil lemmikmängjil. Mul läts’ seokõrd häste, tahtsõ ilmameistres Messit ja saigi. Tuul mehel olõ-s tuud tiitlit viil CV-n, no sai tuugi muting är praavitõdus. Nüüd saa-i üldä, et oll’ külh kimmäs miis, a ilmameistres es küünü.
Mõtli ka tõisi ilmameistride pääle, kiä tuu 40 aastaga joosul, ku ma jalkat vahtnu olõ, mu silmi iist läbi omma käünü. Edimäne om häste meelen. Tuu oll’ 1982 ja tuukõrd võitsõva itaallasõ. Meil olõ-s viil umma telekat, kaema tull’ minnä Tsibu Ardi poolõ. Mi esäga es lasõ vannul inemiisil poolõ üüni magama hiitä, mäng tull’ õks lõpuni kaia.
Vannul inemiisil olliva üüses kats suurõmbat pinni tarrõ jäetü ja ku mi pääle jalkat kodu kõndsõmi, sõs läts’ viil kirpõ otsmisõs. A tuu vist näütäs, et mi esäga ollimi tõsidsõ fanaatigu. Veimi eski vana Tsibu Ardi tuu mänguga kurssi. Mul om meelen, et mul jäi määnegi itaallaisi mäng kaemalda ja ma sõs küsse Ardi käest, et ega tä ei tiiä tuust midägi. Art selet’ mullõ är, et Rossi lei üte pääga ja tõsõ persega ja oll’gi itaallaisil jälki asi jutin. Art oll’ ütsindä jalkat kaenu.
Vahepääl tegüsi meile uma telekas, Lepä Ilmari puulpeetü. Säält sai sõs kaetus, kuis 1986 Maradona ilmameistres nõssi. Tuukõrd olli ma hulga pättüisi tennü ja esä es lupa alagrupimänge kaia. Tuu oll’ nigu trahv pättüisi iist vai nii. Katsandikfinaalõ ma võisõ joba kaia. Seeni pei uman vihun järge ja kulssi raadiost, kuis kellelgi läts’. Mul olli turniiritabõli tsehkendedü, ungarlaisi ja idasakslaisi aokirjust lõigatu pildiki kleebitü. Pildi pääl olliva sõs nuu kõvõmba mängjä, vai nuu, kedä arvati parõmbas.
Nuu kats edimäst tšempionaati tull’ arvu saia vinnekiilsest kommõntiirjäst. Tuu oll’ nigu määnegi boonus, vinne kiil om mul täämbädse pääväni võõrkiil nummõr üts. A 1990 oll’ joba eestikiilne kommõntiirjä olõman.
Tabõli tegemist opsõ ma esä käest. Tä tekse suurõmba tabõli, et olõs parõmbalõ nätä. Ku esä pidi kohegi är minemä, sõs pidi kiäki kotun olõjist tabõlit täütmä. Mängu pidivä tabõlin nätä olõma! Ku esä kodu jõudsõ, sõs tä istõ lavva takan ja kai üle, mis sais om.
Noh tuu asi läts’ meil mugu parõmbas, tabõli kõrvalõ kirutimi väretilüüjä nimeki üles. Nii opsõ imägi tabõlit täütmä ja sõsar kah es päse tuust. Ildamba läts’ki niimuudu, et sõsarapoig läts’ jalkat mängmä. Peris häste tull’ täl tuu mäng vällä. Olõ kaemangi käünü ja üten rüüknü, et õks Põlva võitnu.
Tuu om kah meelen, et naabritütrigu tulliva mi poolõ kaema, kuis esä jalkat kaes. Muiduki, ku inemine om Pulga Jaani emotsionaalsusõga, sõs omgina tuud huvitav kaia. Vai väsütäv. A naabritütrigu är kül tuust es väsü. Mi esäga kaimi vutti, a tütrigu kaiva, kuis Jaanil emotsioonõga lugu om. Ma mõtlõ, et ku olõs vaia võrukiilset sõnavarra jalkamängu kommõntiirmises, sõs mu esäl oll’ tuu õks väega hää järe pääl. Ku tä ummilõ lemmikile sisse lüüdi, sõs kärät’, et värtevahil oll’ õks tävveste võlss platseeruminõ. Nii häste ku mu esä olõ-i kiäki jalkat mu esäkeelen kommõntiirnü. Ja tuu kõik tull’ õks kimmä emotsiooniga.
Seokõrdsõ tšempionaadiga oll’ kuigi tõistmuudu. Esä es kõlista, et kiä võitsõ vai kiä väredi lei. Telekat täl ei olõ. Vast tä raadiost midägi kuuldsõ. A tuud fanatismi ma seokõrd es tunnõ. A täl oll’ rassõ aasta kah sällätakan. Vast jalka es olõ äämp nii tähtsä. Tervüs om õks päämine. Tuu võtt mõtlõma. Et ku Jaanil tervüst manu tulõ, kas sõs näütüses 2024. aastaga Õuruupa tšempionaadil nakkas jälki tabõlit pidämä?
Esä om telehvoonin õks nimmanu, et toimõndas viimätsel aol tuuga, et üü tulõ jälki vasta pitä. Noh et ku om õks hõel olla vai nii. Tuust võit sõs arvu saia, et tabõli pidämine piätki uutma. Eks rassõl aol pandas ütsjagu miilt lahutavat saisma, jalkaga või kah nii minnä. Ja tõistpite, ku om õks hää ja kimmäs mäng, sõs naatas tuud vahtsõst kaema ja kiäki pidä tabõlit. Esäle suuvnu, et 2026 olnu täl jälki pilt selge, kiä mängvä ja kelle pääle luuta ei passi.
Pulga Joel,
jalgpallihuvilinõ
