Jouluvana vastavõtt moro pääl
Joba mitu aastat om koroona inemiisi plaanõ segänü. Suuril om ummi plaanõ lihtsämb ümbre tetä, a latsiga om hulga keerulidsõmb lugu.
Nii juhtugi jõuluaigu, et üts pere oll’ taa viirusõ käen. Kolm väikut last tiidse, et jõuluvana tulõ, ja oodi tedä väega. Kaiva iks päiv läbi aknõ pääl, et kas joba tulõ.
Peräkõrd tull’gi üts massin moro pääle ja oll’ kuulda jõuluvana juttu. A sisse kutsu jõuluvanna es tohe.
Nii pantigi latsõ kõvastõ rõivilõ ja kammandõdi vällä rivvi saisma. Jõuluvana saisõ katõ miitre pääl, ku egä lats uma paki vällälunastamisõs salmi lugi. Kõik saiva kinäste paki kätte, a iks niimuudu, et jõuluvana peris hindä mano es kutsu.
Paki käen, oll’ latsil miil hää ja huulmada haigusõst saiva jõulu pästetüs. Es suta jõulõ är tsurki ka tuu, et keskmäne latsist uursõ väega pikält jõuluvana massinat ja küsse, et jõuluvana külh, a mille tä vanaesä autoga sõit.
