Egä inemine luu uma elo seen lõpmalda hulga ühendüisi, kuda nigu härmävidäjä võrkõ. Vahepääl om ilmadu põnnõv kaia, kuis neo võrguniidi kokko saava ja kuis nii vahtsit maailmu loomi.
Nägemäldä niidi omma loonu joba mi edevanõmba. Mullõ paistus kõrrast inämb, et kuigimuudu om mu esiimmi liin kudanu umma võrku nii, et tuu toonu minno tagasi juuri mano, Ristimõtsa poolõ. Kõrrast inämb trehvä tan Võromaal noid, kiä sammamuudu omma tulnu Harjumaalt är juuri mano. Nägemäldä Miäki om nä siiä vidänü ja või arvada, et mi edevanõmbagi omma määnestki muudu ühendüsen olnu. Laatõ pääl vai kerikun käünü, simmanil tandsnu ja puhtil kadonugõist är saatnu. Tagasitulnuina loomi vahtsõst kunagi inne olnu hõimlaisi võrku.
Hää om vahepääl kaia Genist, kinka mi vere vai köüdüssidega ütte olõmi köüdedü. Sõbranna Diana kõnõl’ õkva, et midägi om tedä kõik aig Jaigi Juhani poolõ tõmmanu ja ku tä Genist perrä kai, löüdse, et ommaki sugulasõ. Mõnikõrd om vere nägemäldä kutsminõ esieränis tukõv.
Nägemäldä võrk ilmut’ hinnäst ildaaigu mullõ kah. Kävemi Hilaro kooriga Lasva surnuaial Tamra Akolõ künneld pandman ja silmä jäi Samasonnõ haud. Samasoni-nimeline üür mullõ kortinat, kost olõ vällä koliman. Tiiä, et umanigu vanõmba olli sääl kortinan elänü ja vahepääl tunnus mullõ, nigu olnu sääl nägemäldä hengekülälidse, teküsse uutmalda helü. Usu, et nä suuvsõva mukka vast niimuudu hüväste jättä. Umanigu sugulanõ Kaili ollõv latsõn kõrvalkortinan elänü ja Alli ja Vambola ollõv tälle raamatit ette lugõnu. Ka Adsoni Arturil om üts kinä lugu Samosoni mutist. Nii neo võrgu koetus saiva.
Adsoni luu Võro liinast 1900. aastagast pääle köütvä minno väega. Mullõ paistus tuuaignõ Võro kuigi elosamb ja herksämb ku parhillanõ. Adsoni latsõpõlv läts’ müüdä Sännän ja Sännä oll’ Võromaal edimäne paik, miä mu süäme võitsõ. Sääl sai kokko uma latsõ esäga ja teno Sännäle om mul tütär. Sännän laulimi tulõ ümbre värski jänesseaasta tulõki avvus ja pallõlsimi mullõ ka vahtsõt elopaika. Joba järgmäne päiv kandsõva nägemäldä niidi vai vaimuväe mullõ meeleperälidse kodo ette.
Sännä kõrvalt Korgõpalo mõisast om peri mu piinüide kombidõga kass Miisu. No om Korgõpallo kolinu ka Petrone Epp ja toimõndas Sännä raamadukogon. Ka sõbranna Caroline as’atas mõisan.
Võro liin ja Võromaa omma parasjago nii suurõ, et uma hõimo- ja võrgujakkõ süvembäle kaia ja põnõvusõga uuri. No, kon Nursipalo uma valuga inemiisi kõvõmbalõ ütte köüt, saa Võromaa mehidsetaros kokko jakada.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
