Ildaaigu kõnõl’ Tootseni Toivo raadion, kuis umal aol Rõugõlõ rahvamajja tetti. Rahvas tahtsõ tuud, tull’ kokko, kor’ati rahha ja saadigi valmis kotus, kon kuun kävvü ja kultuuri edendä.
Perämädsel aol om mi kultuuriruumin sündünü mitu säänest tahtmisõst tulnut tegemist. Sõbrapäävä õdak Varstun, kohe ilma suurõmba kõrraldusõ ja reklaamilda tull’ majatäüs rahvast kokko, et Pulga Jaani loomingust ossa saia. Kokko sai tuust illos õdak, kon astõ üles hulga umanäoliidsi esinejit. Kõik hääst tahtõst.
Vai sis Põlva notari Kürsa Ere väega hää võrokeeline luulõkogo. Häste kirotõt, kõrraligult toimõndõt raamat, sündünü tahtmisõst tetä tuud, miä hindäle miildüs. Vai sis raamat «Juured Vivva külas», kon kokkosäädjä om uma vanaesä esisugumadsõ jutu sutnu panda säändsele vormi, et om saanu põnnõv matõrjaal kõigilõ noilõ, kiä tahtva teedä, määne elo mi maal innembi om olnu.
Naidõ näütide perrä paistus, et kätte om jõudnu aig, ku mikandi inemise tahtva umakultuuri hääs midägi umast sisemädsest sunnist är tetä. Ja ku om sääne tahtminõ, kül sis as’a ka tettüs saava.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
