Seol nimel om Eestin 67 kandjat (2017 oll’ näid viil 80). Mõisit, kon nimi tegüsi, oll’ kokku viis. Neo olli Tammõ mõisa Rannun nimekujuga Puhra, Põltsamaa, Vaabina, Vahtsõliina (kõik vanan kiräviien Pura) ja Pahkla mõisa Harjumaal, kon panti külh Purra [pura], a üte säält Tal’nalõ lännü perre nimme naati kirutama Puura.
Koskil ei tulõ taa nimi vanõmbast lisa- vai talunimest. Rannun oll’ nime saaja Ubesuu Märdi pere, Põltsamaal ütsik naistõrahvas, Vahtsõliinan Põnni küläst peri ja Kimalasõ külän elänü sulatsõpere.
Kõgõ kuulsamb ja suurõmb Puura suguvõsa tulõ Vaabinast (Kurõnurmõ kandist), kon nime saaja olli peri Hindriku talust. Nime saanu perekunna pää, Hindriku Andsu esä Märt oll’ sündünü Meossil (Meossõ talun), kon tä sugulasõ saiva priinime Meos (Meus).
Võtmõ nime vallalõsaamisõs pakk Urvastõ personaalraamat 1815–1855, kon seo perre man om kirutõt edimält priinimi Boraks, tuu maha tõmmat ja kirutõt Pura [puura]. Arvada või, et opõtaja tahtsõ kiruta edimält sama mõistõ tõsõ sõnaga, a sõs parand tuud hingelugõmisõ nimekuju perrä.
Nii et booraks. Misasi tuu om ja mis umal aol oll’? Täpsäle kõnõldult om taa naatriumtetraboraat, suul, kon omma seen naatrium ja buur, minkast omgi boori ku elemendi nimi tulõtõt. Sõna esi om tunnõt joba antiikaost, pärsiä keelen būrāh, ladina borax, vinne keelen näütüses бурá [buraa]. A taa sõna om võinu tähendä egäsugust keemiä ainõt: potas, salpiitre, mitmasugutsõ nitraadi. Saksa keelen om booraksi mineraali kutsut hoobis Tinkal [tinkaal], Borax oll’ joba valmis preparaat. Vanast eesti rahvakeelest om üles kirutõt sõna pura, a vast võidi üteldä ka pikä u-ga: *puura. Katssada aastat tagasi pruugiti õigõt booraksit klaasi tegemisel, vasõ juutmisõl ja sepätüün, a kimmäle oll’ viil mitu muud ainõt, midä meistre pruuksõva ja mink kottalõ võidi pura vai puura üteldä.
Puura nimel või olla ka mõni tõnõ alus. Näütüses Soomõ perekunnanimi Puura om väega vana ja tuud om köüdet Skandinaavia mehenimega Biur. Ka vinne keelen võidas kedägi hõigada Пу́ра [puura], a võimaliku alusnime omma haruldasõ: Pirr (< Pyrrhos) ja Firss (< Thyrsos). Eesti priinime man nuu võimalusõ piaaigu loe ei.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
