Kuis hoita umma põlist kiilt, kultuuriperändüst, puhast elokeskkunda, mürgüvapa maad, majanda mõtsa mõistligult ja kokkohoitligult, edendä turismi, luvva ja edendä maaettevõttit ja tüükotussit, löüdä võimaluisi tullo tiini, hoita teenüssit pakva kogokunnakeskusõ maakotussin vallalõ.

Elo püsümine Vanal Võromaal om täämbädsen muutuvan maailman tõsitsõhe proovilõ pant. Vanna Võromaad ähvärdäs Nursipalu har’otusplatsi laendamisõ plaan, minka muutusõ suurõ ala elämises kõlbmatus vai saava mürätasõmõ ja muu peräst, miä tuuga üten käü, veidüväärtüsligus elopaigas. Taa pututas mitundkümmend tuhandõt põlist võrokõist.

Tõsõlt puult om maailm püürdümän – om naat tähtsäs pidämä põlitsit tarkuisi, umma põlist kiilt, kokkohoitmist, söögi esi kasvatamist, kogokundlist eloviit, suhtumist luudustõ ku kuuntüüpartnõrihe ja tuu puhta hoitmist. Naid elopõlitsit tarkuisi om vaia jo alostõdu kokkohoitligu ni kogokondligu, luudusõhoitja ja vaimlidsõ elokõrraldusõ ülesehitämises.

Tuujaos, et Vana-Võromaa rahvas saanu esi otsusta elo edesikestmises tähtsit küsümüisi, kutsumi kokko võrokõisi kongressi. Tahami märgota, kuis edesi, kas tetä hinnäst seenitsest inämb kuuldavas ku põlinõ rahvas. Kas tunnista võro kiil põlitsõs keeles ka ammõtligult? Tuujaos om vaia võrokõisi hellü – liino ja valdo juhtõ, asotuisi, ettevõtjidõ ja luujidõ ütisüisi esindäjide ütist arotust ja hellü, et meid kuulda olnu.

Kongressi alostaja kogo kuts I võrokõisi kongressi kokko 22. aprilil kell 10 Võrolõ kultuurimajja Kannõl.

Kavan omma ettekandõ keele- ja luudusõhoitmisõst ni hindämäärämisest, plaanõ arotaminõ ja võrokõisi kongressi vanõmbidõ kogo valiminõ.

Mi olõ tan Võromaa mäki pääl maad harinu, jõkist-järvist kallo püüdnü, pühhi puid avvostanu, hiki ja verd uma maa sisse valanu jo tuhandit aastit. Seo maa omma mi edevanõmba umas elänü ja mi taha seo maa ni keele edesi anda tulõvaidsilõ põlvilõ.

Võrokõisi Kongressi alostaja kogo

Teedüs: vorokongress@gmail.com