9. urbõkuul Rõugõ rahvamajan peetül tsõõriklavval «Kupall’o masva mahekängä?» märgotõdi mahhest söögist ja põllumajandusõst nii paikligun ku üleilma tähendüsen.
Mullaökoloogi Vahteri Taneli loengut kullõldõn ja ütenkuun arotõn löüdsevä ossavõtja, et mahhepõllumajandust om inemiisi, maa ja kliima jaos hädäste vajja.
Edimädsen loenguosan, mink päälkiri oll’ «Inemiseperi ilm, ilmaperi inemine», saiva osalidsõ ülekaehusõ kliima ja elorikkusõ teedüssest ja tsihtest üle ilma. Vahteri Tanel nõstõ vällä maa tarvitamisõ ja üleilma muutuisi köüdüsse. Tä tõi vällä, et inemine om sutnu väega häste söögikraami tuuta, a seo ei olõ üten toonu inämb ruumi elorikkusõ jaos – tegüsüsega saad otav süük olõ-i periselt otav.
Teemaplokin «Mi olõ suhtõn maaga» tuudi vällä, määnest ossa mäng põllumajandus üleilma muutuisi kontekstin. Päält tuu arotõdi, kas ja määndsit lahenduisi om olõman ja miä sünnüs Eestimaal. Saadi teedä, et päämine oht elorikkusõlõ tulõ mi maal maatarvitamisõ muutuisist ehk sis põllumajandusmaa tarvitamisõ intensiivsüsest. Tollõ tulõmusõs omma ütetaolidsõmbas lännü maastigu, kon om veidemb luuduslist elorikkust, miä ummakõrda tähendäs vähämbät vastapandmisõ võimõt noilõ, kiä kasvõlõ kurja tegevä.
Kõgõ pikembält kõnõldi teemast «Ku suur om Eesti ja Võro maakunna jalanummõr?». Seletedi, midä mi tiiämi vai arvami, et tiiämi, ku kõnõlõmi, määne paistus Eesti köüdüssen söögituutmisõ, maastigõ, elorikkusõ ja kliimamõodõga. Kuigi Eesti inemine om väega keskkunnatiidlik, ei mõota nuu tiidmise tihtsähe tegemiisi. Är nimmati ka tuu, et lihtsä lahendusõ ei tüütä, a tuugipoolõst om vaia vaiva nätä. Näütüses om põllumehel rassõ vällä saia väetämise nõiatsõõrist.
Teno esi osaliidsilõ olli jutus kaemisõ mitmõ nuka alt ja arotaminõ oll’ sisutihtsä. Kõlama jäi, et kõgõn maakunnan tulõ naist asjust üttemuudu arvo saia ja toimõnda ni mahheteema tulõ viiä nii latsi ku suuri inemiisi haridustõ. Müüt kallist mahhesöögist sais õnnõ jupildõ faktõ pääl ja hind lätt alla, ku kasus nõudminõ ja tuutjit tulõ mano. Lõbusalõ võeti kokko, et hääd signaali saa anda, ku küsüt hariligun söögipoodin: «Kas teil midägi mahhet kah om?»
Tsõõriklavvast võti ossa mahhe-ettevõtja, paikligõ umavalitsuisi ja haridusasotuisi tüütäjä ja muu huvilidsõ. Mõttit tarvitõdas 9. süküskuul peetävä kogokunnafestivali «Ma tiiä, kost mu süük tulõ» Tarto maailmaülikooli mahhekäräjide jaos.
Laanõ Triinu
Mullaökoloog Vahteri Taneli loeng tsõõriklavval oll’ kasulik ja ka nii-üldä hariligulõ inemisele arvu saia kullõminõ. Loengu salvõstust saa kaia perrä Tarto maailmaülikooli kodolehe tartumaailmaylikool.ut.ee päält, kon om ka tsõõriklavva eestikeeline kokkovõtõ. Laanõ Triinu pilt
